tarberiistad, nende seas kastikesed. Leidub äärmiselt hinnalisi pärlmutri, kuldlaki ja kullaga kaunistatud esemeid. Ruumikujunduses traditsioonilised liikuvad vaheseinad (shoji) ja sirmid ( byobu) pärinevad 10. sajandist. 11.- 12. sajandil, õukondliku estetismi kõrgajal sai tarbekunst eriti tähtsaks. Kamakura ajastul muutus tarbekunst kargemaks ja mehisemaks. Tähtsaim ala oli metallehistöö (mõõgad, kiivrid, turvised). Ashikaga ajastul hakati valmistama mõõkade käekaitseid. Teetseremooniad ajendasid keraamika arengut, 16.- 19. sajandil (tarbekunsti õitseng) viljelesid keraamikat ka tuntud maalikunstnikud Ogata Korin, Tawaraya Sotatsu ja Hon'ami Koetsu. Üldrahvalikuks sai sel ajal puidust ja elevandiluust pisiskulptuuride netsuke'de (ill 6) nikerdamine. Jaapani pargikunst väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Kalligraafia
aadliseisusele, k.a. imperaator Sagale. Imperaator Sagast saigi esimene Jaapani teepatroon. Sado tuleneb tegelikult Higashiyama Erast, Jaapani ajaloo kultuurilisest kõrgpunktist. Sel ajal võeti teetseremoonia üle Hiina teeviisist. See hõlmas karamono (vahendeid). Selle perioodi teetseremooniad olid laialdasemalt kasutusel uute inimestevaheliste suhete loomisel. Siiski, Hiina teetseremoonia keskpunktilt meelitas tähelepanu Jaapani tee sotsiaalsetelt aspektidelt, muutudes "teeks vahendite nimel". See oli kuni Murata Shuko (1423-1502) ajani, mil teetseremoonia vabastati peenutsevate vahendite näitamisest,