" ,,Ära võta seda tõsiselt." ,,Ta ei mõelnud seda nii." ,,Ära neile ometi seda rõõmu tee, et ütled, et sa neid kuulsid." Tüüpiline lapsevanem ei jaga neid kuulamisvastaseid kommentaare mitte ainult suusõnaliselt, vaid ka kehastab neid päevast päeva. Ta ei ole vestluspartnerite vast tähelepanelik, segab tihti vahele ja vastab arvukate teesulgudega. Nii sõna kui teoga koolitatakse meist juba lapsepõlves mittekuulajad. Ka meie koolitus töötab vastu efektiivse kuulamise oskuste arendamisele. Enamikus õppesüsteemides pühendatakse lugemisele kuus aastat õpetust; tihti on olemas ka täiendavad võimalused lugemisvigade parandamiseks ja kiirlugemise treeninguks. Kuid valdavas osas puuduvad koolides efektiivsed treeningprogrammid kuulamisoskuste omandamiseks.
fortis. Sõna-sõnalt tähendab see"tugevam olema kellegagi koos olles." Rahustamine ei lase lohutajal tegelikult teisega koos olla. See võib otsustada hoopis üheks emotsionalse tagasitõmbumise vormiks. Rahustamist kasutavad sageli inimesed, kes tahavad olla abivalmid, kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka (Bolton 2007: 45). 20 Kolmeteistkümnes teesulg- Kui inimesed teesulgudega tutvust teevad, on kaunis tüüpiline reaktsioon selline: "Just seda on mu mees kõik need aastad teinud! Oodake ainult, kuni ma räägin talle kõigist neist teesulgudest, mida ta me teele on veeretanud." See ongi kolmeteistkümnes teesulg: rääkida inimestele, et nad kasutavad neid. See kuulub kohtumõistmise kategooriasse. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga näitamine viletsaks stardipakuks (Bolton 2007: 45-46).
annaabi.ee 
