Šotlase James MACPHERSONile (1736–1796) tõi kuulsuse 1760. a ilmunud lüürilise proosa 1 satiiriline – pilkeline, isikute või ühiskonna pahesid naeruvääristav; 2 groteskne – veider, kentsakas, pentsik; kummaline, tõelisust naeruväärsuseni moonutav; 3 rokokoo – barokist arenenud elegantne ja toretsev stiil arhitektuuris, kunstis, muusikas; tekkis 18. saj, õitseaja saavutas Prantsusmaal Louis XV õukonnas; 4 iroonia – peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tegelikult mõeldakse; ironiseerima – varjatult pilkama, tönkama, nöökama; tsükkel „Ossiani laulud”. Vastupidiselt tema väitele polnud need ehtsate keldi rahvalaulude tõlked, kuid igal juhul matkis ta meisterlikult vanade keldi saagade tundmusrikast ja paatoslikku laadi; mehised kangelased, armastus ja võimsad kired ürgse looduse taustal haarasid kogu Euroopa. Neid tõlgiti ja mugandati kõikjal. Klassitsism oli sestpeale murtud.
sadam, kuhu ma saabun?» Lord Winter kasutas sama taktikat, mida mileedi, se ta arvas, et kui juba tema vennanaine seda tarvita siis on see kahtlemata hea. Seepärast ta jätkas: «Mu armas õde, öelge, milleks te tulite Inglismaale «Ma tulin teid vaatama,» kostis mileedi, aimamata kuidas see vastus süvendas kahtlusi, mida tema südamesse oli külvanud d'Artagnani kiri. Vale abil tahtis äratada oma kuulajas heatahtlikkust. «Ah soo! Mind vaatama?» küsis lord Winter teesklevalt. «Muidugi teid vaatama. Mis on selles siis iseäralikku? «Tähendab, Inglismaale tulekuks ei olnud teil ming' muud eesmärki?» «Ei.» «Ainult minu pärast üksi võtsite vaevaks ületada L Manche'i?» «Jah, ainult teie pärast.» «Põrgut küll! Missugune õrnus, mu õde!» «Aga kas ma ei ole siis teie kõige lähem sugulane? küsis mileedi kõige liigutavama lihtsameelsusega hääles «Ja ka minu ainuke pärija, eks ole?» küsis omakord lord Winter, puurides oma pilgu