2002, 69). Kõige tuntum Aschi eksperiment on vastavuse eksperiment. Tema peamine järeldus oli, et grupi mõju võib muuta inimese arvamust, kuigi on olemas ilmsed faktid. Asch tahtis uurida läbi eksperimendi: 1. Millisel määral ühiskonna mõju muudab inimeste arvamust? 2. Milline mõju on rühmal inimese seisukohale kõige olulisem suurus, kas enamus või üksmeel? Eksperiment viidi läbi 123 meessoost katseisikuga. Iga osalejad pandi 5-7 gruppi ,,teesklejaga", kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki. Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena
nõusolekuta. Kuid oma armastatu röövimise eest oli trahv üpris madal: 20 solidust vaba naise puhul (IX: 11), väiksem kui pool wergeld'i. See viitab, et ``Raubehe`` (abielu röövimise läbi) oli mitte-ametlikult lubatud. Kui naine abiellus, sai ta enda abikaasa staatuse. Seega ei olnud naistel kasulik abielluda endast madalamast staatusest mehega. Väidetavalt teesklesid mitmed mehed paremat staatust: näiteks talupoeg kujutas end vabakodanikuna. Kui vaba naine abiellus sellise teesklejaga, siis tema sotsiaalne staatus langes ühe astme võrra. Kuid kui seda oli võimalik tõestada ja naine vandus, et ta seda ei teadnud, siis tema (ja ta lapsed) võisid oma algse staatuse alles jätta, kui ta oma abikaasaga enam kunagi ei maga (Jaotis VI). 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine Germaani seadustes, patukahetsuse raamatutes ning ka uuemates uurimustes on mainitud igat sorti seksuaaltegevuse termineid, mis ei olnud lubatud: fornicando, adultero, moechia ja stuprum
annaabi.ee 
