printsessi Catherine de Braganzaga tõid teejoomise traditsiooni Inglismaale. Tee import tõusis 40 000 naelast 1699ndal aastal 1708ndaks aastaks keskmiselt 240 000 naelani. Ei olnud kedagi, kes ei oleks teed joonud, kõik ühiskonaklassid tarbisid teed. Nii Inglise kui Ameerika parimad hotellid hakkasid hilistel 1880ndatel serveerima teed teetubades ja teeõuedes. Daamid ja nende saatjad võisid kohtuda tee joomiseks ja vestluseks. Paljud sellised teeserveeringud muutusid hotellide elegantsi kaubamärkideks, näiteks New Yorki Plaza teeõhtud. 1910. Aastaks hakkasid hotellid pakkma pärastlõunaseid teetantsuõhtuid. Tänapäeva Ameerikas on tee populaarsem kui kunagi varem. Suur huvi tee vastu põhineb sellele, et paljud ameeriklased otsivad tervemat ja positiivsemat elustiili. Head hotellid üle kogu USA planeerivad jälle pärastlõunaseid teeserveeringuid. (http://www.coffeetea.info/ee.php (28.10.10)).
Teekaupmehena pakkis ta hoolikalt iga näidise, mis restoranidele prooviks toimetati. Ta tundis ära turustamisvõimaluse, kui sai teada, et restoranid keetsid teed kottides, vältimaks segadust teelehtedega oma köökides. Hilistel 1880ndatel hakkasid nii Inglise kui Ameerika head hotellid serveerima teed teetubades ja teeõuedes. Hilistel õhtutundidel võisid viktoriaanlikud daamid ja nende saatjad dzentelmenid kohtuda teejoomiseks ja vestluseks. Paljud sellised teeserveeringud muutusid hotellide elegantsi kaubamärkideks, näiteks Bostoni Ritzi ja New Yorki Plaza teeõhtud. 1910. aastaks hakkasid hotellid pakkuma pärastlõunaseid teetantsuõhtuid, kui tantsuhullus tantsuhulluse järel pühkis üle USA ja Inglismaa. Vanemate inimeste poolt tihti mõttetuks peetud, pakkusid need uuele ,,töötavale tüdrukule" võimaluse kohata mehi linnas, kaugel kodust ja perekonnast. ( Vogue toimetaja sõitles noori naissekretäre teetantsuõhtutel ajaraiskamise eest.)
annaabi.ee 
