- põhimaanteed ja tugimaanteed - tee numbrid vahemikus 1 - 100 - kõrvalmaanteed XX101 - XX999, kus XX on maakonna kood Mitut maakonda läbivale kõrvalmaanteele numbri määratlemisel lähtutakse selle maakonna koodist, kust tee algab ja see jääb muutumatuks kogu tee ulatuses. Rambid ja ühendusteed XX01 - XX99, kus XX on maakonna kood. Kohalikud-, era- ja metsateed moodustavad ühtse teede võrgustiku, (teeregistris ,,muud teed") olles sisuliselt tervikteede erinevad teelõigud vastavalt maaomandile. Nendel teedel on kasutusel ühine teede numeratsioon ja nimetused, kus kõik teede numbrid algavad selle kohaliku omavalituse EHAK koodiga, millise omavalitsuse territooriumil on tee algus. Muude teede numbrite üle peavad arvestust kohalikud omavalitsused, kes tegelevad kohalike ja erateede andmetega. Kohalikud teed, erateed ja metsateed XXX0001-XXX9999, kus XXX on kohaliku omavalitsuse EHAK kood.
Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus ja liiklusohutus. Taastusremonti saab teha juhul, kui tee katend ei ole liiga defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega. Taastusremondi vajaduse väljaselgitamisel on lähtutud olemasoleva asfaltbetoonkattega ja liiklussagedusega rohkem kui 3000 autot/ööp teede pikkusest 1080 km, olemasolevast seisukorrast (teeregistris mõõdetud roopa sügavusest) ning roopa arenemise kiirusest. Roopa areng: liiklussagedus 3000 5999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 1,8 mm/aastas liiklussagedus 6000 - 9999 autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 2,0 mm/aastas liiklussagedus 10 000 ja rohkem autot/ööp, keskmine roopa sügavuse juurdekasv 2,5 mm/aastas Arvestuslik taastusremondi aastavajadus on 150-200 kilomeetrit. Lisaks on juurde