Samm-sammul ühinesid kõik kogetud mõjutused. Tema sooviks oli maalida pilt millel ebameeldivad äriasjad on ära tuntavad ja samas vabad värvide, joonte ja kujundite näol. Ta tahtis tekitada kunstiga ,,visuaalset keelt" nagu oli tema jaoks ,,muusika abstraktne keel"- väjendades nii tavalisi ideesi kuid sügavaid tundeid. Kandisky projekt ei olnud loomulikult üdini uus. Analoogide tõmbamist maalimise ja muusika vahele on ennegi üritatud. 1910 kuni1914 on abstraktse kunsti teerajamise aastad, sinna vahemikku jääb palju häid kunstnikke, seega ei saa me tegelikult Kandinskyt ainukeseks abstraktse kunsti rajajaks nimetada. Kandinsky oli aktiivne avangardistliku liikumise animaator Münhenis, aidates luua 1909.aastal Uue Kunstnike Kollektiivi. Peale grupis tekkinud lahkarvamusi, asutas ta 1911 aastal koos saksa kunstniku Franz Marc´iga konkureeriva mitteametliku grupi, mis sai nimeks ,,The Blue Rider", mis on Kandinsky maali nimi.
On oluline, et spetsiifiline uurimuse kontekst ja teatud tingimused viitavad meetodite sobivusele. Vahel tuleb olemasolevat uurimismeetodit kohandada või avardada, et see vastaks teistsugusele või ebatavalisele uurimissituatsioonile või kontekstile. Teatud väljatöötatud meetodi kohandamisel / avardamisel on tähtis konteksti, milles meetodit kasutatakse, teadvustada ja kirjeldada ning selgeks teha, kuidas ja miks seda kohandatakse. Metodoloogilise teerajamise traditsiooni puhul võib olla vajalik täiesti uue meetodi või vahendi leiutamine ja väljatöötamine. (lk 101) Kokkuvõttes võib öelda, et iga uurimismeetodi rakendamisel peab kriitiliselt arvestama, et meetod peaks: * vastama uurimiskontekstile ning sobima selles kasutamiseks * olema kehtiv vastuvõetav teistele uurijatele, kasutatav reaalsuses, antud kontekstis kasutajate jaoks tähendust omav, võimalusel üldistatav laiematele kontekstidele ning võimalikult usaldusväärne
_püsivate sidemete puudumisel päritolumaaga võivad immigrantide järeltulijad olla sama kohalikud kui põlisasukate järeltulijad. _kui jätta kõrvale need paigad, kus sisserännanute ja põlisasukate vahel oli etnilise ja religioosseid erinevusi, siis aja jooksul ei erinenud koloniaalaristokraatia enam millegi poolest kohalikust aristokraatiast, võib - olla ainult selle vahega, et nad ei unustanud vallutuste ja teerajamise sangarlike päevi. III peatükk-- Sõjatehnika ja poliitiline võim * keskaegne aristokraatia oli ennekõike sõjaline aristokraatia, ning mehed kes moodustasid keskaegse kõrgest seisusest aadlidiasporaa, olid väljaõppinud sõdalased. Neile kuulus kindel arv komplekt relvi ja varustust ning neid kasvatati üles nii, et nad oleksid suutelised teatud viisil taplust pidama. * Loode- Euroopa südamikus iseloomustasid aastatel 950 1350 sõjapidamist kolm peamist
annaabi.ee 
