„Alles Min dünastia ajal, XIV sajandi alguses hakkab Hiina koorekiht jooma teed sellisel kujul, nagu see eksisteerib tänapäeval. Huvitav on asjaolu, et tavainimesed hakkasid juba varem eelistama seda teed just valmistamise lihtsuse pärast. Harv juhus, kui ühiskonna kõrgemad kihid võtavad madalamatelt kihtidelt kombed üle. Raamatus „Lisapeatükid metsikusest ja saavutustest” ütles Shen Defu: „Kaasaja inimesed armastavad teepungade tõelist maitset, nad pöördusid lätete juurde tagasi, vahetasid luksuse lihtsuse vastu, tulid esivanemate poolt valitud tee maitse juurde tagasi.” (Greenfield) Samal ajal oli Hiinas väga populaarsed teemajakesed, kuhu inimesed tulid, et juua tass teed ja puhata meeldiva vestluse saatel. (Greenfield) „Tänapäeva Hiinas hoitakse vanu ja luuakse uusi teejoomise traditsioone. Tee ei ole siin pelgalt jook, see on elustiil. Iga hiinlane tunneb teesid ja hindab võimalust maitsta mõnda
Kääritatud leht pannakse kuivatisse, kus seda allutatakse reguleeritud erinevatele temperatuuridele 20-30 minutilise perioodi kestel. Tulemuseks on must tee, mille niiskus on kaotatud peale loomuliku kääritamise kontrollimist. Sortimine ja pakkimine: See on lõppstaadium, kus tee on sorditud suuruse järgi. Teed on jaotatud "lehe" sortidesse ja "puru" sortidesse. Suurima suurusega lehesordid on Orange Pekoe (OP) (mõiste pekoe on tuletatud hiinakeelsest sõnast, mida kasutatakse noorte teepungade tippudele viitamiseks). Sama sorti tuntakse Indias kui Flowery Orange Pekoe. Väiksemat lehesorti kutsutakse pekoeks. Lehesorti Formosa Oolong´i kutsutakse Souchong. Broken Orange on väiksem lehesort ja on nõutavaim peale populaarseimat sorti nagu seda on English Breakfast. Väga väikesed purustatud sordid nagu Fannings või Dust on mõlemad populaarsed teekottidena või lahustutavate teedena, kuna nad leotuvad koheselt. Lõpuks pakitakse tee kastidesse ja toimetatakse üle kogu maailma
annaabi.ee 
