Väljatikutud ehitise piirjoonte järgi ehitatakse nn. nööristik. Nööristik peab tavaliselt jääma pusima kuni ehitisevälisseinte alustamiseni, s.o. mulla-, alusmüüri- ja soklitööde ajal. 39. Kuidas planeeritakse ehitise ümbrust? Maapind ümber ehitise tuleb planeerida kallakuga väljapoole, et sademete veed eemalduksi paremini majast ning ehitus võidab välimuselt, olles oma ümbruskonnast veidi kõrgemal. Kui näiteks hoone asetseb teest 4-8 m eemal, ei tohiks hoone siesta teepinnalt madalamal. Vajalik kale on 1:20. Kaldpind tuleb planeerida nii, et vesi ei jookseks naaberkrundile. 40. Kuidas jaotuvad pinged vundamenditalla all?(joonis) 41. Millised on head pinnased aluseks? Head pinnased aluseks on kaljupinnased (graniidid, liiva- ja lubjakivid),sest nad on suure survetugevusega ning praktiliselt deformeerumatud. Heaks ehitusaluseks on veel jämepurdpinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50% (pearähk, moreen, kruus).
puhul aga löövad need läbi, mis mõjub halvasti esihargi korgi külge. Kolbklapp koosneb varre alumisele otsale detailidele. Ka ei vaibu väikese jäikusega vedrude korral mutriga kinnitatud neljakandilisest juhtseibist ja sellele sõiduki õõtsumine saadud tõukest kõhe, vaid jätkub kus- vabalt toetuvast klapist. Viimane kujutab endast väikest tuva võnkumisena mõnda aega. Kui aga teepinnalt saada- kolbi, mille põhjas olevat ava läbib klapivars. Kolb saab vad tõuked ühtivad rütmilt sõiduki õõtsumisega, võib see varrel veidi üles-alla liikuda. Ülesliikumist piirab klapi- kpguni kasvada. Õõtsumise summutamiseks on esihargi varde pressitud tihvt. Kui kolb toetub põhjaga juhtseibile, põs ke de ss e pai gut at ud a mor t i s aa t ori d. on klapp suletud. Kolvi nihkumisel ülespoole vastu tihvti
annaabi.ee 
