kvaliteetnõuded ja nende kontroll. Katendi konstrueerimisele eelnevalt tuleb projektiga käsitletav tee jagada järgmiste tunnuste järgi osadeks: süvendid, mulded, normidest madalam muldkeha, paikkonna tüübid, pinnased, pinnasvee arvutuslik tase ja muud. Nende tunnuste järgi määratakse kõige halvemates tingimustes oleval teeosal arvutusprofiil, mille kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus. Kogu tee(lõigu) ulatuses võib selliseid “kõige halvemaid “ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on võimalik ka mitu arvutusprofiili. Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks. Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad ilmastiku ja kulumiskindlad asetseksid katendi ülakihtides, kõige tugevama katte ülakihis, mis kokkupuutes autoratastega. Dreenkiht, mis asub
muutus ajas”. Üks tuntumatest sellelaadsetest Zenoni apooriatest kannab nime “Dihhotoomia”. See väidab, et mitte miski ei saa liikuda, sest selleks, et teevahemikku läbida, peab kõigepealt läbima poole teest. Selleks, et läbida pool teed, peab omakorda enne läbima poole viimasest. Kui eeldada, et tee on lõpmatult jagatav, tuleb tunnistada, et seda arutlust võib jätkata lõputult. Ning selle arutluse alusel võib ütelda, et igasugune liikumine peab läbima lõputu hulga teeosi. Kui kogemus kinnitab meile seda, et iga teepikkus on läbitav lõpliku aja jooksul, siis peab tunnistama, et on võimalik läbida lõpmatu hulk teeosi lõpliku aja jooksul. See on aga vastuolu, millest tuleb järeldada, et liikumine on võimatu. Teine Zenoni tuntud apooriatest, mis on suunatud liikumise vastu, kannab nime “Achilleus”. Achilleus ja kilpkonn võtavad ette võidujooksu, kus kiirem (Achilleus) annab aeglasemale
kõrgune puudevirn, esiti pidin selle taha peitu minema; võib-olla oli mu õnn, et ma seda ei teinud. Neli või viis meest ratsutasid kui hullud laualao ees lagedal platsil, vandudes ja karjudes ja püüdes läheneda kahele noormehele teisel pool puuriita aurikusilla juures. Mehed ei saanud nende ligi. Iga kord kui mõni neist ennast puuriida jõepoolsel küljel näitas, lasti ta pihta. Mõlemad noormehed kükitasid, seljad vastamisi, riida taga; nii võisid nad mõlemaid teeosi silmas pidada. Viimaks lakkasid mehed ümber ratsutamast ja karjumast. Nad sööstsid laualao poole. Siis hüppas teine noormees püsti, nii et ta natuke üle puuriida ulatus, ja laskis ühe meestest sadulast maha. Kõik mehed hüppasid hobustelt rnaha, haarasid haavatu ja hakkasid teda laualao poole tirima; samal hetkel pistsid noormehed jooksu. Nad jõudsid pool teed minu puuni, enne kui mehed neid märkasid, sadulasse hüppasid ja neile järele kihutasid. Nad jõudsid
annaabi.ee 
