10%, kui teisiti ei ole võimalik ehitist kohaldada ligipääsetavaks ka liikumispuudega isikutele. Trepi või järsakuga külgnev pandus tuleb neist eraldada alumise käsipuuni ulatuva tiheda varb- või võrkpiirdega. Panduse kohal peab olema vaba kõrgust 2,3 m. Pandus peab olema kõva ja kareda pealispinnaga, mis märgudes ei tohi muutuda libedaks (Riigi Teataja, 2002). Nii siseruumides kui ka väljas peab pandus värvitoonilt erinema tasapinnalisest teeosast (vt Joonis 4). 16 Joonis 4. Pandus (Riigi Teataja, 2002) Panduse laius peab olema vähemalt 1000 mm. Lisaks peab panduse ees ja lõpus olema vähemalt 1500x1500 mm vaba ruumi ratastooli pööramiseks . Iga kuni 6 meetrise teelõigu järel peab olema vahetasapind pikkusega mitte vähem kui 1500 mm. Pandust järsema kaldega kui 6% ei ole lubatud v.a erandjuhtudel kui hoone on remondis. (Riigi Teataja, 2002) 1.3.3.5 Invatualettruumid
Autojuht peab olema teadlik järgmistest momentidest. Sõidukiiruse kasvades tõuseb õnnetusjuhtumi risk. Ohtliku olukorra vältimise või sellest pääsemise tõenäosus väheneb kiiruse kasvades, sest pidurdusteekond pikeneb. Pidurdusteekonnaks nimetatakse vahemaad kahe punkti vahel, millest esimeses teeb autojuht otsuse pidurdamiseks ja teises on auto täielikult peatunud. Seega koosneb pidurdusteekond reaktsiooniprotsessi ajal läbitud teeosast ja auto pidurdamiseks vajalikust lõigust. 2) Peatumisteekond kuiva teekatte puhul Pidurdusteekonna pikkus sõltub kõige rohkem kiirusest. Näiteks on kiirusega 50 km/h sõitva kiirabiauto pidurdusteekond umbes 26 m. Kiirusel 60 km/h on pidurdusteekond juba 34 m. (Lihtsuse mõttes on selles peatükis kasutatud nimetust „kiirabiauto“ kõigi erinevate kiirabis kasutatavate autode kohta.) Perifeerse tajumise algus Psühhofüüsiline
annaabi.ee 
