kuidas teadmiste kasvu on mõjutanud välised tegurid, nagu psühholoogia. Kuhn kuulus eksternalistide alla. Tugines teaduse ajaloole ning pakkus välja oma mudeli, kuidas teaduste areng toimub. Proovib leida vastust, miks uued teooriad tulevad. Esialgu arvati pigem, et teaduse areng on kumulatiivne (on teadmiste kogum, mille peale aja jooksul kuhjuvad uued). Kuhn tuli aga lagedale teooriaga, et teaduse areng on revolutsiooniline e uued teeoriad lükkavad vanad ümber. Revolutsiooniga kaasneb paradigma (teooria, mis on teaduslikult tunnustatud ja mida peetakse ainuõigeks, hõlmab väga paljut, selle abil proovitakse kõike seletada) vahetus. Mõni paradigma võib jõuda tõestuseni hiljem, nt Darwini teooriat pole 100% tõestatud. Paradigma kasti ei mahugi kogu loodus, ent kui teadus teadvustab, et on olemas küsimusi, millele ei saa vastata, saab alguse kriisiperiood, mil hakatakse otsima uut lahendust
Miinuseks on see, et neil teooriatel puudub üksmeel. Näiteks Cattell väidab, et 16 erinevat omadustegruppi on, aga Eysenck väidab, et ainult kahest piisab. Mingisugust ühisosa on neis teooriates raske leida. Miinuseks on veel ka see, et nad ei seleta eriti midagi. Need on puht sellised kirjeldavad, sildistavad. Näiteks: Sul on neorootilisus 9 palli 10, aga see ei selta mitte midagi. See annab lihtsalt fakti ilma selgituseta. Kuid see ei tähenda, et nende populaarsus oleks alanenud. Need teeoriad on endiselt tuntud. Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn "Suur viisik". "SUUR VIISIK" "Suur viisik" on ka üks isiksusejoonte teooriatest, mis loodi 20. sajandi lõpus. See ei ole ühe mehe loodud, vaid terve grupi inimeste. See teooria väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni, mille järgi see teooria on ka nime saanud. Vahel on seda nimetatud ka Oceani teooriaks. See nimetus tuleb omadustegrupi esitähtedest (inglise keeles)
annaabi.ee 
