ajaks. Sugugi vähetähtis pole ka asjaolu, et tee-ehitus ja -remont on talvisel ajal sama hästi kui võimatu ja väheefektiivne. Auklikud teed kevadel ei ole seega midagi üllatavat ja uudset. Selleks on valmis ka teeomanik. Kui lumi saabub igal aastal ootamatult ning teede puhastamine paneb igaühe meist kiruma, siis kevaditi teede tähistamine liiklusmärgiga 152 «Ebatasane tee» on jõudnud sellise professionaalse tasemeni, et teeomanikud annavad välja pressiteateid, mitu liiklusmärki juba välja on pandud. Selliste liiklusmärkidega püüab teeomanik välistada oma vastutuse, kuna juht, keda on hoiatatud teel olevast ohust, peab valima ohutu kiiruse. Näiteks Tallinna ametnikud on seisukohal, et ehitise omanik peab katused suutma igal ajahetkel puhtad hoida ning ükski ohu eest hoiatav piire ei ole vabanduseks. Seevastu aastatega tänavatesse
Roomlaste teedeehituse teadmised trumbati nüüdsest üle mitmekordselt, nii kvaliteedi kui ka sillutise poolest.Sellest ajast alates hakkas asfalteeritud tee levima väga kiiresti. Esimene kiirtee valmis 1932. aastal Saksamaal Kölni ja Bonni vahel. Kuna autode omamine kasvas meeletult 20.sajandi teisel poolel hakati kiirteid rajama väga paljudes riikides.Tohutud kulutused teeehitusele tuli maksta kinni igal autoomaniku, kes kasutasid kiirteid. Teeomanikud lõid enne sissesõitu tõkked ,mille läbimiseks oli vaja teatud summa maksta. Riigid arendasid teede võrgustikku nii, et erinevad kaubaveod ning ta eraisikud saaksid võimalikult lühemat teed pidi ühest linnast teise.USAs näiteks on suur riigisisene kiirteede süsteem, mis seob kogu USA. Viimase 30 aasta jooksul on kiirteede sõiduridade arv kasvanud neljalt kuni 16 sõidurajale. Chris Müür 6 11.03
annaabi.ee 
