üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki elu headust ega kaunidust. Need inimesed on pimedad ning ei taipa, mis ilmas sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe valu, vihkamist ning kurbust, mida meie maailm täis on. Honoré de Balzac´i teoses "Isa Goriot" on peategelaseks mees, kes oli kunagi kõrgel ametikohal ning kellel oli naine ja kaks imeilusat tütart, kuid Goriot lesestus ning kaotas oma töö. Õnneks oli tal peale teenutud raha ka võlakirju ning väärisesemeid. Seega ei pidanud tema ega ka ta tütred elus millestki puudust tundma, elu oli ilus, kui muidugi välja arvata see, et naist polnud enam mehe kõrval. Kuid aeg läks edasi ning kõik ilus sai ükskord otsa. Goriot vaesus iga päevaga ning tema elu muutus ilusaks vaid neil hetkedel, kui ta nägi oma tütreid õnnelikena. Balzaci teose põhjal saab väita, et elu iluks on armastav naine ning toredad lapsed, kes sinust hoolivad
Grupileping töötab vaid siis kui kõik asjaosalised seda tõsiselt võtavad ning jälgima peaks seda, et mõni õpilane klassikaaslaste liigse surve alla ei satuks. (Krull, 2000) Arvestuspunktide süsteem Selle meetodi kohaselt seatakse õpilastele sisse kindlad käitumise nõuded ning positiivse käitumise eest jagatakse õpilastele arvestuspunkte või talonge. Negatiivse käitumise korral tuleb teenitud punktid loovutada. Päeva lõpus saab iga õpilane oma teenutud punktid vahetada preemiate vastu. (Krull, 2000) Arvestuspunktide süsteemi sisse viimiseks tuleb õpilastele selgitada väga täpselt, milliste käitumisviiside eest tasu jagatakse ning premeerida neid ilminguid punktidega. Kehtestada tuleb kindel kord kogutud punktide vahetamiseks hüvede vastu. (Krull, 2000) Mitmete sellealaste eksperimentide tulemusel on selgunud, et tavakoolides on arvestuspunktide süsteemi rakendamine tõhus ilmselt ainult nooremas kooliastmes (O'Leary
annaabi.ee 
