aktsiad siis enamasti kajastub aktsiahinna tõus ka optsioonipreemias, ning optsioon on võimalik kallima hinnaga maha (tagasi) müüa. Enamus optsioone siiski aktsiatesse vahetamiseni ei jõua, kuna optsioone saab kaubelda pidevalt (vaid ligikaudu 10% optsioonidest realiseeritakse iga kuu, 60% müüakse turule tagasi ja 30% muutub tähtajal väärtusetuks). Veel üks põhjus miks enamus optsioone müüakse enne tähtaega on teenustasudes – teenustasud optsiooni müümisel on väiksemad kui optsiooni realiseerimisel tähtajal. b) Näide optsiooni sulgemise kohta. Kui investor on hinnaga 500 USD ostnud ostuoptsiooni, siis näiteks juhul kui optsiooni hind on tõusnud 700 USD-ni, saab investor positisiooni sulgeda müües ostuoptsiooni tagasi. b) Investor usub aktsia tõusu pikemas perspektiivis, kuid peab riske enda jaoks liiga suureks – Ostab
Muide ütleb Rawls tänapäeva Ameerika Ühendriikide kohta, et sealne põhiseaduslik reziim on demokraatlik suuresti vaid vormi poolest (lk169, märkus 94). Nagu Eestiski. Aga Eesti õiguskaitsesüsteem kas õigus või õiglus? SLAID 4 Rawls toob sellise näite: riik vajab taustainstitutsioone, mis takistaksid näiteks sellise arstide ühenduse loomise, mille eesmärgiks oleks arstide sissetulekute suurendamine arstiabi hindade tõstmise teel (nii et lepitakse kokku kõrgemates teenustasudes ja piiratakse ligipääsu arstikutsele; lk 120, joonealune viide 62). Aga Eestis on advokaadid just sellise tsunfti institutsionaliseerinud ja täpselt niisuguste eesmärkidega, mida Rawls õiglases ühiskonnas eitab! Seda tuleb Eesti õiguskaitsesüsteemi analüüsides meeles pidada. Eesti riigis on midagi mäda. Kuhu ka ei torkaks, vastu vaatab korruptsioon, altkäemaksud, ebaseaduslikud soodustused, maksumaksja ja Euroopa Liidu raha 7 / 20