Paljudel inimestel tuleb töötada ühise ülesande kallal ja IKT võib lihtsustada nende suhtlust. Sotsiaalsed rühmad samas riigis või ka erinevates riikides omavad märgatavalt erinevaid võimalusi IKT võimalustele ligipääsuks ja nende kasutamiseks. Seda olukorda kirjeldab termin digitaalne lõhe. Näide IKT sisseostu kohta väliselt partnerilt: firma püstitab teenuspakkujale ülesande käivitada vajalik infosüsteem teenuspakkuja juures teatud kindlal, kokkulepitud teenustasemel. Lause, mis kirjeldab kõige täpsemalt infosüsteemi kogukulu komponente: infosüsteemi hankimise, juurutamise, käitamise ja hoolduse kulud, kaasa arvatud lõppkasutajate koolitus ja tugi. Infosüsteemi juurutamise tulude-kulude analüüsiks tuleb arvutada infosüsteemi juututamise materiaalste tulude ja kulude suhe rahalises väärtuses, hinnata mittemateriaalsed tulud ja kulud, analüüsis võtta arvesse mõlemad pooled, et saada tervikpilt infosüsteemi juurutamise eelistest ja
puhastamiseks. Ligi 90% joogiveest toodetakse pinnaveest. Tallinlaste peamine joogiveeallikas on Ülemiste järv, mistõttu ei ole see ka avalikult kasutatav veekogu. Ligikaudu 10% tarbijatest kasutab piirkondlikku põhjavett ja keskmine veetarbimine on püsinud viimastel aastatel 95 liitri ringis elaniku kohta. AS Tallinna Vesi erastati 2001.a . Erastamisel Tallinna linnaga sõlmitud Teenuslepingu järgselt on ettevõttel kohustus tagada teenuste kvaliteet 97 teenustasemel. Praegune Teenusleping kehtib kuni 2020. aastani, kuid Tallinna teeninduspiirkonnas on ettevõttel vee- ja kanalisatsiooni- teenuste osutamise ainuõigus aastani 2025. Ettevõttel on tegutsevad vee- ja heitveelaborid, mis teostavad aastas sadu tuhandeid proove ja analüüse. Veevärgisüsteemi kuulub ligi 1150 km veetorustikke, 18 veepumplat ja ca 64 põhjavee puurkaevupumplat. AS-i Tallinna Vesi kontsern koosneb kahest ettevõttest. Tütarettevõte OÜ Watercom kuulub
annaabi.ee 
