Välisriigis registreerimiseks: tuleb palgata patendivolinik või peab taotlejal olema vastavas riigis postiaadress; on soovitav kontrollida sarnaste registreeritud kaubamärkide olemasolu; on soovitav välja uurida, kas kaubamärk registreeritakse avaldus- või ekspertiisisüsteemi alusel. 2.8 Kaubamärgi registreerimise kulud Kaubamärgi registreerimise hind sõltub sellest, mitmes teenuste ja kaupade klassis te oma kaubamärgi kaitsete. Ühe kauba- või teenusklassi riigilõiv on 2200 krooni, iga lisaklassi eest tuleb tasuda 700 krooni. 3. Põhitegevusala valimine Ettevõtte asutamisel tuleb määrata kavandatav põhitegevusala, millega soovitakse tegelema hakata. Tegevusala tuleb leida Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK) toodud liigituse alusel. Ettevõttel on õigus tegutseda ka teistes tegevusvaldkondades, mida näidatakse ettevõtja majandusaasta aruandes. Põhitegevusala tuleb Teil olenevalt
eelnimetatud protokolliga. Registreeritud kaubamärk annab omanikule ainuõiguse märki kasutada nende kaupade või teenuste puhul, millised on märgitud kaubamärgi registreeringus. Kaubamärkide registreerimisel kasutatakse eelpoolnimetatud spetsiaalset rahvusvahelist klassifikatsiooni, nn Nizza klassifikaatorit, mille kohaselt kõikvõimalikud kaubad ja teenused jagunevad 45 kauba ja teenusklassi. Geograafilise tähisega seonduvalt ei eksisteeri ülemailmset kõike hõlmavat registrit, mistõttu tuleb kaitset taotleda asjaomases riigis eraldi. Euroopa Liit on huvitatud sellise ülemaailmse registri loomisest, kuid kuigi töö selle nimel WTO TRIPSi Nõukogus käib, ei ole osade riikide vastuseisu tõttu (nt USA) suudetud selleni jõuda. 3.3 Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguste erinevus 3.3.1Territoorium
annaabi.ee 
