Konkurents imporditud ja kohalike toodete vahel toob kaasa hindade alanemise ja kvaliteedi paranemise. Kaubanduse liberaliseerimine võimaldab Euroopa Liidu kõige tõhusamatel ettevõtetel osaleda ausas konkurentsis teiste riikide ettevõtetega. Arengumaade abistamiseks on Euroopa Liit valmis avama nende ekspordile oma turu isegi juhul, kui need riigid ei saa samaga vastata. See ongi põhjuseks, miks Euroopa Liit peab oma partneritega läbirääkimisi nii kaubavahetuse, kui teenuskaubanduse avamiseks. Euroopa Liidu eesmärk on aidata arenguriike, võimaldades neil lähiajal paremat juurdepääsu oma turule ning andes neile rohkem aega oma turu avamiseks Euroopa kaupadele. Samal ajal reformib Euroopa Liit oma põllumajanduspoliitikat ning ka sellest saavad kasu arenguriigid. Tõkete kõrvaldamine vabakaubanduselt Euroopa Liidu piires on aidanud märkimisväärselt kaasa liidu jõukusele ning tugevdanud tema pühendumust kaubanduse ülemaailmsele liberaliseerimisele
(11) Eksperimendid ja analüüsid näitavad, et alkoholist tulenev kahju on otseses seoses alkoholi tarvitamise muudatustega. Kokkuvõtlikult on hinnatud, et ühe liitri absoluutalkoholi tarvitamise vähenemine tooks endaga kaasa 1%-lise suremuse vähenemise Lõuna- ja Kesk-Euroopas ning 3%-lise suremuse vähenemise Põhja- Euroopas. (11) 6. EUROOPA ALKOHOLIPOLIITIKA Rahvusvahelised kohustused, mis mõjutavad alkoholipoliitikat, on üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT) ja teenuskaubanduse üldleping (GATS). Enim mõjutavad alkoholipoliitikat siiski EL-i turureeglid. Liikmesriigid ei tohi diskrimineerida kohalikke kaupu, eelistades mujalt pärinevaid kaupu. Erandeid ei tohi teha ka tervise kaalutlustel. Selle tulemusena on riikidel oma maksupoliitika kujundamisel teatud piirangud. Pikemas perspektiivis on standardiseeritud aktsiisimaksud, et vähendada piiriülest ostmist. (11) Alkoholi teemal kõige suuremat aktiivsust ilmutanud rahvusvaheline organisatsioon on
annaabi.ee 
