17. Sotsiaalne ravikindlustus 18. Ostmine tervishoiusüsteemi toimimise mõjutajana Eesti Haigekassa ostab tervishoiuteenust erinevatelt teenusepakkujatelt (perearstid, haiglad). Lepingu sõlmimisel nõustutakse lepingu tingimustega tagab kvaliteedi, ühtluse, kuna reguleerib ravi kättesaadavust, kvaliteeti, hüvitamistingimusi, osapoolte õigusi ja kohustusi. Kokku lepitakse lepingumahus, et tagada ravi kättesaadavus vajalikul tasemel. Rahalises mahus lepitakse kokku iga teenuseosutajaga eraldi. Lepingu aluseks võetakse ravivajadus (teenuste kasutamine, ravijärjekorrad, ravijuhud iga eriala kohta). Kiirabi rahastamisel on aluseks õdede ja arstide arv brigaadis, lepingus määratletakse osapoolte õigused ja kohustused. Haigekassa ostab teenuseid tervishoiuteenuse osutajatelt ning valides lepingupartnereid, soodustab tervishoiuteenuste kvaliteedi paranemist mõõduka konkurentsi näol. Samuti aitab
Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Kui teenust osutatakse ööpäevaringselt, tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks SHS § 20 lõikes 2 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise. (3) Hooldusplaan: kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. Teenuseosutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Hooldusplaani koostamisel