1 Põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2. nimetatud funktsioonide täitmiseks vastavad ja vajalikud institutsioonid, mis võimaldaksid inimestel realiseerida neile õiguskorra poolt omistatud õigusi ja vabadusi2. Riigi ülesandeid täidavad riigiga teenistussuhtes olevad avalikud teenistujad, kes jagunevad vastavalt avaliku teenistuse seadusele riigiametnikeks ja kohaliku omavalistuse ametnikeks, olenevalt sellest, millise ametiasutusega nad teenistussuhtes on. Lisaks teenistussuhtele ametiasutusega on avalikule teenistujale omane ka palga saamine ametiasutuselt. Seega on avalikule teenistujale omane riigi ülesannete täitmine palga eest ning seda teostab ta olles riigiga teenistuslikus usaldussuhtes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse. Tekkinud õigusvaidlusi lahendavad üldjuhul kohtud. Kaitsmaks isikute õiguslikke positsioone võimalikult ulatuslikult on üheks
Siseministeeriumi enda kõrgemalseisvaks organiks on Vabariigi Valitsus Ametnikud ja avalik võim Ametniku mõiste: Ametnik on teenistuses ametiasutuses, mille loend on toodud ATS § 6 lõigetes 2 ja 3 ning ta on võetud selles ametiasutuses teenistusse ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. Ametniku mõiste avatakse avaliku teenistuse seaduses tema: a) töötamise (teenistuses olemise) koha - selleks on ametiasutus ja b) ametialase tegevuse iseloomu järgi - ametniku teenistussuhtele on iseloomulik avaliku võimu teostamine. Avalik võim ATS tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine: 1) ametiasutuse juhtimine; 2) riikliku[1] ja haldusjärelevalve[2] teostamine, samuti siseauditi[3] läbiviimine; 3) riigi julgeoleku[4] ja põhiseadusliku korra tagamine; 4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks; 5) süütegude menetlemine; 6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises;
annaabi.ee 
