esilekutsuvad granaadid 10) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu 11) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis 12) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend Erivahendi kasutamise kord ja tingimused: paragaraf 32 1 Piirivalve kasutab relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole teise isiku või enda elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust. 2 Kui olukord võimaldab, tuleb relva kasutamisele eelistada erivahendi või füüsilise jõu kasutamist. 3)Kui olukord võimaldab, tuleb relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise eest hoiatada hüüde või hoiatuslasuga või muul viisil. 4 Relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu võidakse kasutada hoiatamata: 1) piirivalveametnikule või muule isikule ootamatu või relvastatud kallaletungi korral;
16. Tulirelva käsutamise õigus politseil. Tulirelva kasutamise õiguse politseil sätestab Politsei ja piirivalve seadus: § 31. Elektrisokirelva ja tulirelva kasutamine (1) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel elektrisokirelva ja tulirelva käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulirelva võib politseiametnik kasutada äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust. (2) Tulirelva võib kasutada: 1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui on ohus teise inimese või politseiametniku enda elu; 2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel, samuti esimese astme kuriteo toimepannud isiku kinnipidamisel; 3) pantvangi vabastamisel; 4) politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel;
Rahvus- ja riigipühadel ning puhke- datakse sunnivahendeid. päevadel võib väljalubamise kestus Aega, mille jooksul kaitseväe- olla kuni 72 tundi. kohustuslane on kohustatud Väeosast omavoliliselt lahkuda ei tohi. ajateenijana täitma kaitseväe- Omavoliliseks lahkumiseks peetak- teenistuskohustust, nimetatakse se ka seda, kui väeosast väljalubatu ei ajateenistuseks. ilmu tähtajaks teenistusse. Kui oma- Ajateenistuse juriidiline algus on väe- voliliselt lahkunud kaitseväelane ei ole osa ülema käskkiri, mille alusel võe- kolme ööpäeva möödudes pataljoni takse kutsealune tegevteenistusse ning naasnud, on pataljoniülem kohustatud
annaabi.ee 
