Aleksandr Vassiljevitš Stupin. 1853 astus ta Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikooli. 1856 pälvis ta väikese hõbemedali imperaatorlikule kunstide akadeemiale esitatud etüüdi eest poisi peast. 1858 pälvis ta juba suure hõbemedali maali "Ringkonnapristavi sõit uurimisele" eest. 1860 sai ta väikese kuldmedali maalide "Hauastseen" ja "Köstri poeg, kes saab esimese teenistusastme" eest. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. Perov asus selle 1862, külastades Saksamaa linnu ja Pariisi. Oma selle perioodi maalides kujutas ta euroopa tänavaelu. Ta naasis Moskvasse enne tähtaega. 1866 sai Perov akadeemikuks 1871 professoriks Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikoolis. Umbes sel ajal sai temast peredvižnikute liikumise üks asutajaist.
Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatavad keeva vee katlasse.Pärast krimmitatarlaste rünnakut ja Moskva mahapõletamist 1572. aastal opritšnina ametlikult küll kaotati, kuid terroriõhustik valitses Venemaal Ivan IV Julma surmani. Peeter I reformid, nende mõju Venemaa euroopastamisele. Värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel, senised välismaalastest ohvitserid asendati vene aadlikega, loodi navigatsiooni- ja suurtükiväekoole, määrati teenistusastme tabel, raua tootmiseks(sõjaväe relvastuse parandamiseks) võeti kasutusse Uurali rauamaagivarud, mundrite ja purjete valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, senine Bojaaride duum asendati Peetri lähikondlaste ja sugulastest koosneva senatiga, rajati kollegiumid, kirku juhtimiseks loodi sinod, riigikassa täitmiseks kehtestati isikumaksud(millest olid vabastatud vaid aadlikud ja vaimulikud), pealinn kolis Moskvast Peterburi(mille ülesehitamine pidi olema euroopalik,
teadusametnikud TA-s ja ministeeriumis, kui ka üliõpilased kui ülikooli õppejõud. Takistuseks mundrite puhul sai rahaline mõõde, kuigi projektid jne olid olemas. Eeskuju võeti Vene impeeriumist. Kui oleks reaalselt ellu viidud ordenite, auastmete paikapanek, oleks tähendanud, et tavaline professor võrdus sõjaväes polkovnikuga ja kui oli professor-kateedrijuhataja, oli võrdne kindralmajoriga. Oli vähendatud Peetri-aegse teenistusastme tabeli NL variant. Kui kogu komplekt oleks ellu rakendatud, oleks olnud teadlaskond ja laiemalt haridusvaldkond täiesti eraldi kihistus ühiskonnas, kusjuures sinna ei oleks kuulunud kooliõpetajad, need jäid kõrvale. Kuna korralikult maksti, pidi seltskond ka seda laulu laulma, mida võim tahtis. Piitsa ja prääniku poliitika toimus väga edukalt. Kes ei lähtunud ideol suunistest, kaotasid oma hea sissetuleku. See oli tegelikult väga hea vahend allutamaks valdkonda võimude kontrollile.
annaabi.ee 
