Kaitseväeteenistuse seaduse järgi annab president ohvitseriauastmeid. Diplomaatilisteks auastmeteks on suursaadik ja saadik. Diplomaatiline auaste antakse presidendi otsusega eluaegselt. Ettepaneku diplomaatilise auastme andmiseks teeb Vabariigi Presidendile Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele (nõunik, esimene sekretär, teine sekretär, kolmas sekretär, atasee) välisminister Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni otsuse alusel. Diplomaatiline teenistusaste antakse välisministri käskkirjaga välisteenistuses töötamise ajaks. Välisteenistusest pensionile jäämisel diplomaatiline teenistusaste säilib. Diplomaatiliste au- ja teenistusastmete andmist reguleerib Välisteenistusseadus. 124. Vabariigi Presidendi pädevus kriminaalalal. Kriminaalalal on presidendi pädevus järgmine: 1) annab süüdimõistetule nende palvel armu, s.o vabastab karistuse kandmisest või kergendab karistust
diskretsiooni ulatus, täitmise kontrolli õigus; riigiteenistujate kategooriad: kõrgeimad ametiisikud, juhid (juhtivametnikud), spetsialistid, täitva aparaadi teenistujad (abipersonal) + töölised (vabateenijad); riigiteenistuse kolm süsteemi: karjäärisüsteem ehk personali teenistussüsteem (senioriteet või teenistusalane püüdlikkus, ülemuste hinnang, atesteerimine (kontrollatesteerimine), personaalne küündivus, kutsenõuded, kutsekirjeldus, professiogramm, teenistusaste, püsiv riigiteenistujate korpus, lojaalne professionaalsus), teenistuskoha süsteem ehk ametikohtade täitmise süsteem (kategoriseeritus, pretendent, avalik või suletud ehk kinnine konkurss, personali rotatsioon, professionaalide rekruteerimine, konkursifilter), mäned?erisüsteem (tegevusvabadus, ettevõtluse juht, lõpptulemuse parameetrid, algatusvõime, ratsionaalsus, operatiivsus, tulemuslikkus, materiaalne huvitatus, aateline
annaabi.ee 
