2) põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks; 3) teenistusest vabastamine. § 75. Distsiplinaarkaristuse määramine (1) Distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. (2) Distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse: 1) süü vormi [hooletus, raske hooletus ja tahtlus]; 2) süüteo tagajärgede raskust; 3) kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus; 4) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist; 5) rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel. […] (4) Distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. (5) Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka
eest, vaid eelistavad võtta suures ulatuses altkäemaksu tulevikus toimepandavate ebamääraselt piiritletavate, kuid rohkete ja ulatuslike korruptiivsete tegude eest, ning osutuvad seega paušaalselt äraostetuks kogu oma tegevusvaldkonnas39. Samas peab ametiisiku tegu olema mingilgi määral konkretiseeritav, vähemalt üldistes joontes määratletav, sest vastasel juhul ei saa rääkida seosest teene ja vastuteene vahel. Samuti nõuab teenistusalast tegu § 331 tekst expressis verbis. Selles küsimuses, kas ja kui täpselt peab ametiisiku tegu olema määratletav, on Saksa kriminaalõiguslikus kirjanduses kaks seisukohta. Üks suund püüab teo konkreetsust siiski suuremas või vähemas ulatuses määratleda, teine lähtub aga enam kaitstavast õigushüvest ning ülalnimetatud ekvivalentsussuhtest. Teise seisukoha järgi on määrav kahe poole vaheline üksmeel selles, et tasu on vastuteene
annaabi.ee 
