Rooma ühiskond ja seisused. Rooma ühiskond. Rooma ühiskond oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Maavaldus pidi muu hulgas tagama ka piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste jaoks üks tähtsaimaid kohustusi riigi ees. Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed, mistõttu vaeseid kodanikke nim. Proletaarideks. Nende õigused olid piiratud, kuid sellegipoolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla.
43. Kelleks Sa tahtsid lapsena saada? 44. Mis oli Sinu esimene töö? 45. Mille põhjal tegid oma karjääriotsuse? 46. Mis tööd on Sul olnud? (kõik tööd) 47. Kas Sa teenisid piisavalt, et hästi ära elada? 48. Kui pikad olid Su tööpäevad? 49. Kui vana Sa olid, kui Sa pensionile läksid? Või millal sa tahad pensionile minna või millal Teinud Henry Konno saad Sa pensionile minna? 50. Kui Sa käisid ajateenistuses siis kus Sa teenisisd ja mis olid Sinu kohustused? Auaste? 51. Kas Sa said vigastusi oma teenistusaja jooksul? 52. Kui vana Sa olid kui sa kohtamas hakkasid käima? 53. Kas Sa mäletad oma esimest kohtingut? Missugune see oli? 54. Millal ja kus kohtusid esimest korda oma praeguse abikaasaga? 55. Kas Sa mäletad kuhu te läksite esimesele kohtingule? 56. Kui pikalt te üksteist teadsite enne kui te abiellusite? 57. Kirjelda oma abieluettepanekut. 58. Kus ja millal te abiellusite
Rooma sõjavägi muutus järjest tugevamaks. Peamine roll jalaväel. Olulisel kohal olid distsipliin ja lahingutaktika. Leegion-peamine väeüksus(6000 meest) koosnes kohortidest. Leegionid olid malelaua mustris, mis andis sõjaväele paindlikkuse. Mariuse sõjaväereform: Kui varem koosnes sõjavägi talupoegadest, kes läksid sõtta oma varustusega, siis Marius lõi palgasõdurite armee, mis koosnes elukutselistest sõjameestest, kes said selle eest oma väepealikult palka ja teenisisd armees aastakümneid. Selline armee oli võitlusvõimelisem . Sõjameestele ei linud korda aga Rooma linnas toimuv ja see andis väepealikule suure võimu. Väepealikel tekkis tahtmine ise asju otsustada. Tekkisid konfliktid väepealike vahel ja selle tulemusena lagunes vabariiklik kord täielikult. Varane keisririik ja Augustuse aeg: Augustuse valitsusaeg oli stabiilne ja rahulik, seetõttu polnud protesti Augustuse ainuvalitsemise pärast. Ametlikult oli Rooma veel vabariik, alles oli ka