jätta arutatav seaduseelnõu vastu võtmata. Kõik kuninga korraldused vajasid seimi heakskiitu. Venemaa ja Türgi kui „arengupeetusega“ riigid. Ivan IV Julm ja tema opritšnina. Alustas ümberkorraldusi, mille eesmärgiks oli ajakohastada nii rahvaarvult kui pindalalt mitmekordseks kasvanud riigi valmitsemine. Aastatel 1550–1551 võeti vastu uus üleriigiline seadustekogu (vn судебник) ning ühtlustati kirikukorraldus.Autokraatliku tsaarivõimu peamiseks toeks sai teenisaadlike kiht, mille loomist oli alustatud juba 15. sajandil. Teenisaadlike arvu suurendamiseks vajalikud maavaldused loodeti võita sõdades. 1565. aastal jagati kogu riik opritšninaks ja žemštšinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine valitsemiskorraldus, siis opritšnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi. Opritšnina aladel elanud bojaaride
tsaari autokraatliku võimutäiuse sümboliks. Noor tsaar kutsus bojaariladviku ja kõrgemad vaimulikud lepituskogule ning alustas ümberkorraldusi, mille eesmärgiks oli ajakohastada nii rahvaarvult kui pindalalt mitmekordseks kasvanud riigi valitsemist. Aastatel 155051 võeti vastu uus üleriigiline seadustekogu () ning ühtlustati kirikukorraldust. Autokraatliku tsaarivõimu peamiseks toeks sai teenisaadlike kiht, mille loomist oli alustatud juba 15. saj. Teenisaadlike arvu suurendamiseks vajalikud maavaldused loodeti võita sõja teel nii idas asuvate tatari khaaniriikide kui ka lääne suunas Leedu ja reformatsiooni järel nõrgenenud Liivimaa riikide vastu. Kui idas õnnestus 1550. aastatel vallutada Volga jõel asuvad Kaasani ja Astrahani khaaniriigid, siis 1558. aastal alanud Liivi sõda kulges Moskvale ebaõnnestunult ( Läänemeremaad). Kibestunud tsaar pagendas senised lähikondlased, lahkus 1564. aasta lõpul teatraalselt Moskvast ning
annaabi.ee 
