Teenusena võib käsitleda iga tegevust, kus inimene panustab oma aega, teadmisi ja oskusi töösse, mis ei loo ainelist kaupa, kuid annab kliendi jaoks muul moel väärtusliku tulemuse. Teenindusharud: kaubandus veondus haridus pangandus tervishoid Kõige arenenumates riikides töötab enamasti 70-80% hõivatutest teenindavas majanduses. Euroopa riikidest enamus inimesi tootab teenindussektoris Teenindussektorile omased tunnused: tegeletakse inimesega (nt nagu arst patsiendiga) masinaid ja tööriistu kasutatakse vähesel määral vigade tegemis oht on suurem kui tööstussektoris Teenuste liigid-teenuse osutajad: Erasektori teenused- eraisik või eraettevõte (massaaz, autopesu) Avaliku sektori teenused- riik või kohalik omavalitsus (riigi-, korrakaitse) (järgmistel on aluseks liigitusel sihtrühm, kellele teenuseid
Ökoturism pole eelkõige mitte toode, vaid reismis ja reisikorraldusviis. Mitte `Kus reisitakse?' vaid `Kuidas reisitakse?' Ökoturism eeldab reisimist väikestes gruppides, kohaliku giidi saatel. Giidi ülesandeks on muuseas ka suurendada turistide teadmisi ja arusaamu kohalikest oludest ning mõjutada neid lugupidavale, kohalikule loogikale vastavale, suhtumisele. Tulemuseks on "külaliseperemehe" suhe turistide ja kohalike elanike vahel, mitte aga "härrateenri" suhe, mis (tava)teenindussektorile s.h. turismile nii omane. Loodusest ja kultuurist Eesti tähtsaimaks turismiressursiks on meie kultuuri ja looduspärand. Vaadakem, mida müüvad meie juhtivad reisibürood, mida kujutavad nad oma broshüüride kaanepiltidel? Turismimajanduse suurim vastuolu on, et loodusel ja kultuuril, mis enamasti motiveerib inimesi reisisihi valikul, pole hinda. Reisi maksumuse moodustavad transport, toit, magamine, shopping... Loodus ja
Kanada on maailmas praegu 8. kohal ning indeks on 0.902. (Allikas http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/CAN) 5. Kui palju inimesi on hõivatud primaarsektoris, sekundaarsektoris ning tertsiaarsektoris? Mida see selle riigi kohta näitab? Primaarsektoris 419 361 inimest (2008 arvestuse kohaselt) Sekundaarsektoris 3,76 miljonit inimest (2008 arvestuse kohaselt) Tertsiaarsektoris 13,4 miljonit inimest (2008 arvestuse kohaselt) Riik rõhub peamiselt teenindussektorile ning majanduslikult kõige väiksem on primaarne sektor, mis eelkõige tegeleb põllumajanduse ja muusuguste looduslike saadustega. Võib tähendada, et riigil on raskusi oma maavarasid kätte saada või vilja kasvatada – ebasoodne kliima või pinnamood. Ka näitab see riigi infoajastulikku kaasaaegsust ning arenenud riikide sekka kuuluvust. 6. Millistesse majandusorganisatsioonidesse riik kuulub? Millega need organisatsioonid tegelevad?
aga suurel määral väljaspool keskusi. See toob kaasa üha suurema vajaduse liikuda, millega kaasneb transpordile tehtavate kulutuste osakaalu tõus keskmise leibkonna kulutuste kogusummas ja ühiskonnas tervikuna. Eesti transpordisektor globaliseeruvas maailmas Transpordisektori omapära peitub selles, et kõik selle osised toimivad tihedas koostöös, kusjuures transpordi tegevus avaldab suurt mõju praktiliselt kõigile ülejäänud majandusharudele ja teenindussektorile. Reisijate veondus toob Eestisse miljoneid turiste, kes toovad raha kaubandusele, teenindusele, hotellindusele jne. Ühistranspordita ei pääseks inimesed tööle ega kooli, suuremates linnades seiskuks kogu liiklus. Samuti on erinevad transpordisektorid omavahel tihedalt seotud võimaldades niimoodi erinevate transpordiliike sünergias suurendada transpordisektori efektiivsust. Eesti transpordisektor on mõjutatav mitte üksnes riigi seest vaid ka väljastpoolt
tööstusrevolutsiooniks. Masinad olid sageli aga suured ja nõudsid suure hulga tööliste koondumist oma ümber, teisisõnu tööstuse kontsentreerumist elanikkond koondus linnadesse. Infoühiskonna all tavaliselt mõistetakse postindustriaalsest ühiskonnast väljakujunevat uut ühiskonnavormi, kus kõigi inimeste elu muutub põhjalikult tänu moodsa arvutus- ja sidetehnika ehk teisiti öeldes infotehnoloogia võimalustele. Seega on infoühiskond tänapäeva tööstus- ja teenindussektorile rajaneva ühiskonna ümberkorraldumise tulemus, kus määravaks teguriks avalikus ja erasektoris, majanduses, kultuuris ja poliitikas kujuneb IT kasutamine. 2000. aasta probleemiks nimetatakse sellist olukorda, kus kas arvuti või tarkvaraprogramm või mõni tehnikaseade ei tööta korrektselt, kuna see ei oska arvestada õigesti kuupäevi pärast 2000. aasta saabumist. 2000. aasta probleem võib tekkida siis, kui arvutiprogrammides ja
annaabi.ee 
