kliendi probleemidele lahenduse leidma. Arvan, et minu teeninduskeel on eelkõige viisakas, positiivne ning professionaalne. Õnneks olen alati rõõmsameelne ning naeratav, mistõttu pole ka tööl olles raske klientidele naeratada ning igas olukorras positiivseks jääda. Kuna klientuur on nii kirev, siis ikka tuleb olukordi, ette kus ei ole kerge hakkama saada, sellisel juhul palun kolleegilt abi. Kliendid on üldjuhul minu teenindusoskuste- ning keelega rahul olnud, kui on tekkinud ka probleeme, kuna ma ei valda kõiki keeli ning nii mõnigi kunde on selle peale pahandanud. Seda viga üritan parandada keeleõpingute abil ning loodan, et tulevikus selliseid probleeme ei teki. Ettepanekud oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks 1) Kindlasti peaksid kõik teenindajad ütlema klientidele esimesena tere ning seda öeldes ka naeratama.
kaasati 16 teenindusvaldkonda ning 60 erinevat teenindusettevõtet. Kokku tehti ETI raames 435 külastust teeninduskohtadesse, 318 kõnet infotelefonidele ning saadeti 300 e-kirja. Eesti Teeninduse Indeks 2008. aastal on kõikide teeninduskanalite koondtulemusena 3,23 (4- pallisel hinnanguskaalal; võrdluseks: 2007. aastal oli indeks 3,11). Endiselt saab väita, et Eestis on teenindaja pigem kena ja viisakas suhtleja kui aktiivne müüja ja ettevõtte teenuste tutvustaja. Teisisõnu, teenindusoskuste tase ületab mõnevõrra müügi- ja ametioskuste taset. Fakt, et otsese teeninduse ja veebiteeninduse indeksid on ühesugused (3,27), näitab, et elektroonilise kirjavahetuse olulisus on ettevõtete jaoks märgatavalt suurenenud ning teenindus selles kanalis on eelmise aastaga võrreldes oluliselt paranenud. Kõige nõrgem on hetkel telefoniteeninduse tase (3,12). Uuringu projektijuhi Sirje Spiegelbergi sõnul selgub uuringust, et järjest enam vaadeldakse
annaabi.ee 
