haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks. Tööõigus kujunes välja koos industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus hakkas arenema 19.sajandi lõpus ja saavutas arevstava taseme 20. Sajandi 30-ndateks aastateks. Tääõiguse kujunemine baseerus tsiviilõiguslikule teeninduslepingule, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine. Teenindusleping oli sätestatud ka Eestis 1940 aastal. Teeninduslepingutest kasvas välja tööleping. 1 TÖÖLEPINGU MÕISTE Tööleping reguleerib tööõigus suhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel. Paragrahv 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kaheksandas osas nimetatud teenuse
Tööõigus on eraõiguse eriharu. Ajalooliselt on tööõigus kujunenud töötaja kaitse õiguseks, sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemaks pooleks. (1:299) Tööõigus kujunes välja koos industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus hakkas arenema 19.sajandi lõpus ja saavutas arestava taseme 20. sajandi 30-ndateks aastateks. Tööõiguse kujunemine baseerus tsiviilõiguslikule teeninduslepingule, mille sisuks oli teise isiku tööjõu kasutamine. Teenindusleping oli sätestatud ka Eestis 1940 aastal. Teeninduslepingutest kasvas välja tööleping. (2) Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Kehtiva töölepingu seaduse koostamise aluseks on turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamine, mis töötati välja 1990. aastatel Taanis. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab seda, et töösuhete regulatsiooni alusel