liinilaevade operaatorid (süsteemivälised ettevõtted) suurendanud oma turuosa laevanduskonverentside arvelt peamistel Euroopasse viivatel ja Euroopast väljuvatel laevateedel. Seda võib tõestada tehingupõhises analüüsis, kuid üldiselt kehtis liinidel jätkuvalt avatud konkurents. Laevanduskonverentside raames on esile kerkinud muud praktikad, nt pakuvad konverentsiliikmed oma teenuseid, sõlmides lastisaatjaga teeninduslepingu, kusjuures lastisaatja nõustub vedama kindla ajavahemiku jooksul teatud hulga veoseid vedajaga individuaalselt kokkulepitud hindade alusel. Enamik OECD liikmesriike tunnustab liinilaevanduskonverentside süsteemi ja on omistanud neile teatavat liiki monopolivastase immuniteedi. USA tunnustab avatud konverentsi süsteemi tuginedes 1999. aasta Ookeanilaevanduse reformi seadusele (Ocean Shipping Reform Act). [5]
Missugune leping konkreetses olukorras valida, sõltub erinevatest asjaoludest: projekti eesmärk ja sisu, kestus ja ajakava, töö maht ja maksumus, kas projekti teostavad firma ja/või väljastpoolt firmat värvatud töötajad või tellitakse projekt väljastpoolt. Kui firma põhitegevus ei ole projektitööde tegemine, puuduvad vastava ettevalmistusega töötajad või nad on hõivatud, on otstarbekas tellida projekt väljastpoolt (näiteks lühema hanke puhul müügi- või teeninduslepingu alusel, pikemajalise, mitmeid alaprojekte hõlmava projekti (või programmi) puhul koostöölepinguga). Mahukate ja pikaajaliste projektide puhul on otstarbekas moodustada ja koolitada oma tuumikmeeskond, keda projektide spetsiifikast olenevalt saab täiendada ajutiste liikmetega. Võimalik on ka segavariant osa töid teevad firma töötajad, osa tellitakse väljastpoolt. Enne sobivaima lepinguvariandi valikut on vaja otsustada, missugune võimalus on konkreetses olukorras soodsaim