Rahvusvahelised ettevõtted Eestis Ajalugu Esimesed rahvusvahelised ettevõtted tekkisid Eestisse pärast taasiseseisvumist. Alates 1980 aastast toimus üleilmastumine Tootmiste toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühenemise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga Paiknemine tänapäeval Enamus ettevõttete peakorterid asuvad Tallinnas Teeninduskohad asuvad maakonnakeskustes Suuremad ettevõtted Coca-cola Statoil Swedbank Hugo Boss Apple Majanduslik tähtsus riigile Välisriikide ettevõtted toovad riigile kasumeid Pärast taasiseseisvumist on välismajandussidemed arenenud väga kiiresti, olles kiire majanduskasvu eelduseks ja tulemuseks Välismajandussidemeid on kolme liiki: 1)Väliskaubandus 2)teenuste vahetus 3)investeeringud Eksport/import Kodumaise toodangu müüki välisturule nim
Mõlemas on ülekaalus toiduainetetööstus (tänu lihakombinaadile Rakveres tugevam), metsatööstus ja õmblustööstus (Viljandis tugevam). Viljandisse on siginenud ka väikesi masinaehituse alltöövõtjaid, metallkonstruktioone valmistav Viljandi Metall aga on Eesti kohta juba päris suur ettevõte. Alevid ( Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Koeru, Suure-Jaani, Karksi-Nuia jt.) on peamiselt ümbruskonna kauplemis- ja teeninduskohad. Vahel on neis mingi väiksem tööstusettevõte. Näiteks Järva-Jaani suurim ettevõte on 85 töötajaga E-Piima tööstus ja endise kutsekooli ruumides läks käiku 80 töötajaga mööblivabrik. Kuna aleveid on kohati väga tihedasti, ei jätku neile maaelanikkonda, keda teenindada ja osa neist (Ambla, Mustla) on juba hääbunud. Teised hakkavad ümber kujunema väikesteks tööstuslinnadeks. Näiteks on Kadrina, tänu
annaabi.ee 
