Samas tuleb uurida ka, kuidas organisatsioonid teenindavad oma sisekliente. Lisaks sellele tuleb uurida teeninduskeele olemust. Töö esitatakse kirjeldavas vormis ning lähtutakse eelkõige elektroonilistest materjalidest ja teenindusalasest kirjandusest. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on esimese seminari kirjatöö kohta ehk räägib sisekliendist ja tema teenindamisest. Töö teine osa keskendub teise seminari kirjatööle ja räägib teeninduskeelest kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandjast. 4 1. ESIMENE SEMINARITÖÖ Grönroos-Gummessoni kohaselt on siseklient organisatsiooni töötaja. Organisatsioonikultuur ja maine määratakse seestpoolt väljapoole, omavaheline suhtlemine on siinkohal väga oluline. Siseklientidena käsitletakse niisiis kõiki organisatsiooni töötajaid, kelle hea teenindamine organisatsioonis sees on eelduseks
3) Teenindajal peab olema alati naeratus näol ning käituma klientidega viisakalt. 4) Kliendile tuleb alati asju soovitada ja pakkuda. 5) Kliendi lahkudes tuleb talle lausuda häid sõnu. Piisab ka lihtsalt ,,Kõike head" sõnadest. Ei saa ju lihtsalt anda kliendile kätte toode, võtta vastu raha ning tuimalt vaatama jääda. Kokkuvõte Teeninduskeel on klienditeeninduse kõige tähtsam osa. Ilma korrektse ja viisaka suhtumise ja suhtlemiseta ei saa olla head teeninduskeelt. Teeninduskeelest oleneb iga ettevõtte maine. Selle järgi saavad kliendid aru, missuguse ettevõttega on tegemist ja kas nad tahavad selle ettevõtte tooteid/teenuseid üldse. Kahjuks piisab ainult ühest teenindajast terves organisatsioonis, et muuta organisatsiooni maine kõlbmatuks. Seega kõik klienditeenindajad peaksid olema ühtselt hea teeninduskeelega. Viidatud allikad 1) Tooman, H., Mae, A. 1999. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Avita.
annaabi.ee 
