b) suhtlemistakistused – inimesed ei oska ja ei julge puuetega inimestega suhelda. Puudega inimestega suhtlemisel on äärmiselt oluline empaatiavõime ning neid isikuid ei ole vaja haletseda. Erivajadustega inimene ootab, et teda koheldaks loomulikult ja sõbralikult ning talle pakutakse abi siis, kui ta seda tõepoolest vajab. 3.3.1 Peamised nõuanded suhtlemiseks erivajadustega klientidega Liikumispuudega inimestele on oluline juurdepääs teenindusasutusele (sissepääs majja, parkla olemasolu, kaldteed, laiemad uksed, spetsiaalsed tualettruumid (inva-WC). Ratastoolis klient on inimene, kes kasutab liikumise hõlbustamiseks ratastooli. Sellise kliendi puhul ära haara kinni kliendi liikumisvahendist, see on ka tema väga isiklikust ruumist. Paku oma abi, 6 kuid ära käi peale, kuid ära muuda pakutavat abi haletsemiseks. Ära kunagi räägi ratastoolis
Puue võib olla kuulmis, nägemis, kõne, liikumis ja/või vaimupuue. Iga puudega inimesel on olemas needsamad soovid, motiivid, emotsioonid ja ambitsioonid, mis kõigil teistel inimestel. Erivajadustega klientide teenindamine võib nõuda rohkem aega ja jõupingutusi, kuid selle tulemusena saadakse juurde kliente. Klientide juures ei ole vaja osutada tähelepanu puudele, vaid neid tuleb võtta kui tavapäraseid kliente. Liikumispuudega inimestele on oluline arhitektuuriline juurdepääs teenindusasutusele (majja sissepääs, parklad, kaldteed, laiemad uksed, spetsiaalsed toalettruumid (invaWC). Ratastooliga kliendi puhul ärge hoidke kinni kliendi ratastoolist. See on osa tema väga isiklikust ruumist. Pakkuge oma abi, kuid ärge käige peale. Ärge muutke pakutavat abi haletsemiseks. Ärge kunagi rääkige ratastoolis inimese juuresolekul nii, nagu teda ei olekski olemas. Rääkige otse kliendiga, mitte tema saatjaga. Ärge kartke kasutada selliseid sõnu nagu käima, jooksma.
annaabi.ee 
