kantakse tegevuskulud toodetele, teenustele või muudele kuluobjektidele, mis põhjustasid vastava tegevuse. Tegevuspõhise kuluarvestuse eesmärgiks on kanda kulud võimalikult õiglaselt neile objektidele, mis neid kulusid tingivad. Tegevus (activity) – sündmus või tööülesanne, millel on spetsiifiline eesmärk (näiteks seadmete seadistamine teatud liiki toodangu valmistamiseks). Tegevuskeskus (activity center) – tootmis- või teenindamisprotsessi segment, mille kohta juhtkond soovib eraldi aruannet tegevustega seotud kuludest. Selliste keskuste väljaeraldamisel saab lähtuda järgmistest asjaoludest: tegevus panustab järjepidevalt kuluobjekti vääristamisse; tootmiskulude suurus; vastutuskeskuste paiknemine; tegevuskeskuste arv peaks olema selline, et nende tegevust saaks kontrollida. Ressurss (resource) – majanduslik element, mida kasutatakse tegevuste läbiviimiseks
tootmisprotsessis. Teenust ei ole võimalik ladustada ja teda ei saa muuta kellegi omandiks. Enamiku teenuste puhul saab eristada kuut peamist omadust: Teenused on enamasti mittemateriaalsed. Teenused on rida toiminguid. Teenuseid toodetakse ja tarbitakse samaaegselt. Tarbijad osalevad (mingil määral) teenuste tootmisprotsessis Teenust tuleb pakkuda, mitte lasta kliendil nõuda. Tarbijat ei tohi liigselt kaasata teenindamisprotsessi Iga klient tajub teenindust ainult talle omasel moel, subjektiivselt. Teenindus ei ole midagi käegakatsutavat, materiaalset. Teenindus on heterogeenne sama teenus ei ole kunagi täpselt samasugune erinevatele klientidele. Teeninduskultuur ja klienditeenindus. Teeninduskultuur on osa kogukultuurist, mille järgi sageli otsustatakse riigi või rahva kultuuritaseme üle. Teeninduskultuur mõjutab kõiki inimesi.
Inimese kujutluse ettevõttest määrab kõik see, mida ettevõtte ja tema tegemiste kohta kuuldakse, nähakse ja tunnetatakse. Positiivne mulje kauplusest aitab kaupa ja teenust paremini müüa, saada juurde kliente. Kaubaga seotud imidzikogumi moodustavad kaup, teenus, sortiment ja hind. Ruumi imidziga põimuvad ettevõtte asukoht, nimetus, välimus, fassaad, graafika, disain, interjöör, miljöö jmt. Personali imidzit saab selgitada müügipersonali, teenindamisprotsessi, -kvaliteedi ja -süsteemi kaudu. Nende kolme komponendi omavaheline ühtne süsteem ongi kaubandusettevõtte imidz. Kauba imidzil on oluline roll sortimendi imidzi kujundamisel. Võib kujundada rea: kaupmees kaup imidz klient ning kliendi poolt vaadatuna vastupidiselt. Imidz tõstetakse kliendi ning kauba vahele, positsioonile, kus ta kaupa kliendi silmis ennetab. Vaid niiviisi saab imidz täita oma spetsiifilist ülesannet, muutuda emotsionaalseks ostuargumendiks. Sortiment on