põhialused. 30. detsembril 1920.a. võttis valitsus vastu seaduse "Kohtunike ja kohtu-uurijate ametisse määramise korrast", millega muudeti ja täiendati Vene 1864.a. kohtuasutusteseadust. Lisaks põhiseadusest tulenevatele muudatustele sätestas see 1921.a. kehtima hakanud seadus, et kohtuametisse võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodanikke, kes pidid olema vähemalt 25 aasta vanused. Kohtuametisse määramisel nõuti kandidaatidelt kõrgemat juriidilist haridust ja teatud teenimisaega vastavates ametites. Kohtunike ametisse nimetamise kord muutus taas 1933.a. koos põhiseaduse muutmisega. Siis nõuti keskvõimu tugevdamist ja kõigi kohtunike ametisse nimetamine anti põhiseaduse §-de 69 ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud:
põhialused. 30. detsembril 1920.a. võttis valitsus vastu seaduse "Kohtunike ja kohtu-uurijate ametisse määramise korrast", millega muudeti ja täiendati Vene 1864.a. kohtuasutusteseadust. Lisaks põhiseadusest tulenevatele muudatustele sätestas see 1921.a. kehtima hakanud seadus, et kohtuametisse võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodanikke, kes pidid olema vähemalt 25 aasta vanused. Kohtuametisse määramisel nõuti kandidaatidelt kõrgemat juriidilist haridust ja teatud teenimisaega vastavates ametites. Kohtunike ametisse nimetamise kord muutus taas 1933.a. koos põhiseaduse muutmisega. Siis nõuti keskvõimu tugevdamist ja kõigi kohtunike ametisse nimetamine anti põhiseaduse §-de 69 ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: