Meloodiate ehitus oli koomilises ooperis lihtsam, laulvam ja korrapärasem kui opera serias. Ka see mõjutas klassitsistlikku muusikastiili kujunemist. Tähtsad muutused itaalia koomilises ooperis toimusid 18. sajandi keskel. Siis kujunes välja uus koomilise ooperi tüüp opera buffa (lõbus ooper) ehk dramma giocoso (mänglev, lõbus draama). Selles olid küll olemas veel commedia dell'artest pärit tüüptegelased (ihnuskoi vanapoiss Pantalone, rumal Doktor, kiidukukk Kapten, kaval teenijatepaar jt.), aga lisandus lüüriline armastajate paar, nii et koomilisse ooperisse tuli lüüriline liin ja rohkem tundelisust. Nendes muutustes mängis väga tähtsat rolli Veneetsia libretist ja näitekirjanik Carlo Goldoni, kes kirjutas vastavalt uut tüüpi libretosid. Tema oli kirjanduslikult omakorda mõjutatud inglise moodsast kirjandusest: Inglismaal läks moodi sentimentalism (tundeid rõhutav, pisaraterohke kirjandusstiil), näit. Richardsoni halearmas romaan ,,Pamela", Fieldingi
Meloodiate ehitus oli koomilises ooperis lihtsam, laulvam ja korrapärasem kui opera serias. Ka see mõjutas klassitsistlikku muusikastiili kujunemist. Tähtsad muutused itaalia koomilises ooperis toimusid 18. sajandi keskel. Siis kujunes välja uus koomilise ooperi tüüp opera buffa (lõbus ooper) ehk dramma giocoso (mänglev, lõbus draama). Selles olid küll olemas veel commedia dell'artest pärit tüüptegelased (ihnuskoi vanapoiss Pantalone, rumal Doktor, kiidukukk Kapten, kaval teenijatepaar jt.), aga lisandus lüüriline armastajate paar, nii et koomilisse ooperisse tuli lüüriline liin ja rohkem tundelisust. Nendes muutustes mängis väga tähtsat rolli Veneetsia libretist ja näitekirjanik Carlo Goldoni, kes kirjutas vastavalt uut tüüpi libretosid. Tema oli kirjanduslikult omakorda mõjutatud inglise moodsast kirjandusest: Inglismaal läks moodi sentimentalism (tundeid rõhutav, pisaraterohke kirjandusstiil), näit. Richardsoni halearmas romaan ,,Pamela", Fieldingi
annaabi.ee 
