Samuti ka ärritas teda, et noorem vend töö asemel veesõda peab. Ning isaga tekkis tal ka rüselus, kui ta rääkis, et ta tahab karjatüdrukut Roosit endale naiseks võtta. Taavet armastas Roosit, kuid mitte üleliia. Vaheti tundus, et mees oli ta ikka rohkem tasuta orjaks võtud, mitte ilusaid mõtteid mõlgutama ja kambri otsaaknast käsipõsakil kollakaspunast päikeseloojangut vahtima. Roosi armastas ka Taavetit, aga tema jaoks oli ka see pigem tänu, et perepoeg oli ta ootamatult teenijaseisusest päästnud. Taavet ja Paul ei saanud omavahel hästi läbi. Mõlemad mehed tahtsid alatihti teist meest üle trumbata. Näiteks ostis Paul enampakkumisel olevad asjad ära ja siis ütles Taavetile, et ta võib need endale jätta, et peremeest aidata, kuid ikka märku andes, et tema olukord on naabrimehest parem. Nende kokkusaamised on tihti riukalised. ,,Paul jääb enamasti ikka Vanapaganaks, kellel kõik käes viltu läheb ja kes saab veel lõpuks naisegi käest sugeda
Taavet 32a Vanad peremehed pole iseseisvusest sugugi nii vaimustatud kui noored. Kuldrubla on nad ära rikkunud. Vabadus on nende jaoks kõigepealt talu hea käekäik, ei enamat. Jüri sai ilmasõjas surma. Naised on Aiastel alati meeste varjus, sama ka Roosi puhul, olgugi, et ta taluperenaiste ajakirja loeb, seltsimajas käsitöökursustel käib. Kirepi poiss-jutukas sulane, kes oli Roosiga tiiba hakanud ripsutama. Roosi tundis Taaveti vastu pigem tänu, et perepoeg oli ta ootamatult teenijaseisusest päästnud. Ent kõigest hingest püüdis oma mehele meeldida. Roosil pole naljasoont, nagu enamikul naistest. Tema elus on nii mõnigi asi läinud sootuks teisiti kui kavatsetud. Vahel pühib ta köögis või rohtaias põllenurgaga silmi õnnelik perekonnaelu on ta niikaugele viinud (Krõõt, Mari Vargamäelt). Ei salli oma mehes, Taavetis, mugavust, minnalaskmist ja hoolimatust. Õige on ta seejuures pealegi, õige ja muretu. (?)Roosi käib seltsimaja
annaabi.ee 
