Tema poeg abiellus Mariga, ning sellest abielust sündis kahe tuntud proosakirjaniku emad: Eduard Bornhöhe ema Mai ning Eduard Vilde ema Leenu. Perekonnanimede panemise ajal anti aga Rüütli Jaani perekonnale uus perekonnanimi - Rüüter. Ka Leenu õppis paar talve Kuksema vallakoolis lugemist, kirjutamist ning usuõpetust. Neiupõlves olevat Leenu olnud väga huvitatud kirjandusest. 1856. aastal sai Leenu teenijakoha Väike-Maarja pastori perekonda. Väike- Maarja kirikumõisast läks Vilde ema 1864. aasta algul Pudivere mõisa toatüdrukuks. Seal ta Jüri Vildega kohtuski, kes ta 20. aprillil 1864 aastal kosis. Leena oli loomult elevam, jutuhimuline ja mõisarahvaga seltsiv. Aga ta oli ka oma õigusi julgelt kaitsev naine, kellele polevat põrmugi meeldinud mehe alistuvus mõisnikule. Kirjanik ise nimetab ennast ema
vanemate vastuseisu tõttu ei saanud temast oma pojale isa. Karl ei ole teda ka kuskil maininud. Majanduslikult olukord väga vilets. Karl oli ise ka omaettehoidev ja kehaehituselt humanitaaritüüp – polnud rammumees. Nöögiti palju. Samal ajal paistis koolis oma taibukusega silma. Kooliainetes jõudis hästi edasi. Lõpetab külakooli, seejärel soovitati poissi edasi koolitada. Ühtpidi läks õnneks, et ema sai teenijakoha sugulaste juures, sai raha, et poissi koolitada (tööandjad maksid koolituskulud). Teisalt olid need karmid tingimused – ema töötab ainult söögi ja riietuse eest ning mingit palka ta ei saa ning suvistel vaheaegadel pidi Karl seal tööl käima. Leppisid nende tingimustega ning Karl käis kaubanduskoolis Tallinnas. Tulemused olid väga head. Keeled ja matemaatika olid tugevad. Kui ta sai oma põhikooli läbi, oli tal lihtsam amet olemas, võis tööd saada kaupluses arveametnikuna
annaabi.ee 
