kutseühing. Pensioniseadus käis nii, et pensioni said ainult need, kes kuulusid (ameti)kutseühingusse. Kui juhtusid ülemaga kuidagi vastuollu, oli kõige parem uus koht otsida. Tööaeg oli 12 tundi. Nais ja meestööliste palga vahe oli väga suur, kuigi töötati ühel ja samal tööl, teenis naine palju vähem. Vedurijuht teenis 250, tema abi 150, tema ise 32krooni kuus. Juhan Rõigas, töötas aastatel1910 1954. Töötas teemeistrina. Töötingimused on olnud kogu aeg enamasti ühesugused. Teed ja majade remondid olid kõik teemeistri käes. Väljas töötati 15 tundi järjest. Tööpäev algas hommikul kell viis ja lõppes õhtul kell kaheksa. Töötasu oli väike. Naistöötajaid oli vähe. Hugo Toome, töötas 1934. aastast. Oli lõpetanud sõjakooli ja oli ka jaamakorraldaja. Üldse töötas Türi jaamas 35 inimest, neist naisi oli 7. Kogu jaama tegevust juhtis jaamaülem ja kaks jaamakorraldajat, kes olid tööl
I 1992) Raimond Kaugver on sündinud Rakveres raamatupidaja pojana. Lõpetas 1942 Rakvere gümnaasiumi ja põgenes 1943 Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker. Töötas 1950 1961 Tallinna trammitrustis peamiselt teemeistrina, seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Avaldanud 16 + 2 (postuumselt) romaani, näidendeid, novellikogusid, kuuldemänge. Kaugver kirjutas nii Soome armees kui ka Siberi vangilaagris. Et Kaugver oli saanud kõigest viis aastat, oli ta 1949. aasta lõpus Tallinnas tagasi ja helistas 16. detsembril Gonsiori tänava "kindralite maja" ühiskorteri uksekella