Pärast kümneminutilist teemaveeretamist tuleb kirjutatu kriitilise pilguga üle lugeda ja valida sealt üks mõte, mis tundub kõige huvitavam või asjalikum. See mõte on kogu teemaveeretamise raskuskese ja tuleb ühe lausega teksti lõpus kokku võtta. Sageli ühestainsast teemaveeretamise tsüklist kirjandi materjali kokku saamiseks ei piisa. Põhjus on selles, et teema veeretamise ajal ei ole mõtted suunatud, vaid harali, mistõttu oluline satub segamini ebaolulisega. Selleks et teemaveeretamine paremaid tulemusi annaks, tuleb läbi teha kaks või kolm tsüklit. Oluline teemaveeretamise juures on see, et teises tsüklis ei veeretata mitte esialgset teemat, vaid keskendutakse esimese tsükli raskuskeskmele. Selleks kirjutatakse see lause teise tsükli algusesse teema kohale. Niisugune taktika on vajalik, et hoida mõtteid liiga laiali minemast ja koondada neid selle teemaderingi ümber, mis tunduvad autorile olulised.
Koolivägivald võib tekkida ka pisikestest tülidest, seega peaksime hoiduma igasugustest sõnavahetustest ja olema sõbralikud. Muuta saame aga palju, olgem tähelepanelikuvamad ja hoolivamad oma koolikaaslaste suhtes. Kellele meeldiks olla kiusatud? Selle alapunkti alla võib pikalt kirjutada juhtumitest, mis on seotus koolivägivallaga nt. koolikiusamised viivad enesetappudeni ning koolitulistamisteni, mis võivad kõige hullemal juhul nõuda palju ohvreid. 3. Teemaveeretamine teemal ''Kool ja usuõpetus''. Milleks oleks vaja õppida koolis usuõpetust? Kool ja usk on ajalooliselt alati koos käinud. Sajandeid tagasi tekkisid esmalt kirikukoolid, kus õpetati noori just nimelt läbi usu. Nad õppisid esimesena lugema Piiblit ning laulma koraale. See tõestabki seda, et ka tänapäeval ei tohiks me unustada, et usk on meile ajalooliselt siiski väga tähtis, ja enamik asju mis maailmas on korda saadetud, ongi seotud just usuliste põhjustega. (nt. ristisõjad jne)
annaabi.ee 
