kaks jõudu parteisüsteemis. Nendeks on tsentripetaalne ehk tõmme ideoloogilisel skaalal keskele, et püüda n-ö keskmise valija häält, ning tsentrifugaalne ehk parteid püüavad eelkõige tugevalt eristuvate ideoloogiliste vaadetega valijaid. Tuleb arvestada ka lisamuutujaid, nagu koalitsioonipotentsiaali, et partei on vajalik koalitsiooni- enamuse saavutamiseks; samuti väljapressija positsiooni, et parteid mõjutab reaalselt teiste par- teide taktikat ja teemavalikud parteidevahelises võistluses, mis tekitavad lisasüsteeme: „kahe-ja- poole parteisüsteemi“ Saksamaal, „kaks-suurt-ja-peotäis-väikeseid“, „üks-suur-ja-satelliidid“ jt parteisüsteeme. Maurice Duverger on öelnud, et lihthäälteenamuse ja ühemandaadiliste ringkondadega valimis- süsteem soosib kaheparteisüsteemi teket, sest tekib n-ö mehhaaniline efekt, et kolmas ja neljas jne parteid saavad valimistel vähem kohti kui hääli; ning sest tekib psühholoogiline efekt, kus
1 Kuivõrd kasvatus on sekkumine teise ellu nõuab see alati õigustust 1 Kasvatuse sihipärasus eeldab millegi väärtusliku olemasolu 1 Kasvatuses on alati tegu valikute ja otsustamisega, aga need põhinevad väärtustel. 1 Väärtustel on oluline osa teadmiste tulva valitsemisel- õpitakse mõistma, milline on asjade tähendus loodusele, kultuurile, inimkonnale. Kool kui väärtuskeskkond Väärtusi vahedatakse: 1 Läbi õppekava (teemavalikud, illustratsioonid, kujutatu laad, häälestus, iseloom) 1 Läbi koolikultuuri, kooli keskkonna, argipäevasituatsioonide 1 Läbi õpetajate väärtuste, suhtumine, hoiakute, käitumise. Väärtuskasvatuste võimalikke viise koolis: 1 Kogemused, konkreetsed olukorrad, sündmused 1 Lastele loodud, võimalus teha samm-sammult omaenese väärtusotsuseid 1 Ilmingute nägemine moraalse probleemina ja nende üle arutlemine