suurema praktilise tähtsusega: diboraan B2H6, mida kasut. kõrgpuhta B saamiseks, booriga legeerimiseks, boororgaanil. ühendite sünteesil. Saamismeetodeid on palju, näit. 450ºC 2BCl3 + 6H2 Cu - Al B2H6 + HCl 3.2.2.2. Lämmastikuga: NITRIID BN Taval. ting.-s püsiv grafiiditaoline (kuid valget värvi) α-BN, kõrg. to-del α-BN → ß-BN ja γ-BN (kõvaduselt lähedased teemantile). α-BN saadakse taval. 2000ºC B2O3 + 2NH3 2BN + 3H2O γ -BN saadakse α -vormist taval. lööklainelise survega rõhul p›13 GPa (1GPa = 109 Pa; taval. õhurõhk ca 1,01( 105 Pa). Sarnaneb protsessiga grafiit → teemant Kasut.: α -BN: kõrgtulekindlad materjalid kuumuskindlad kiud kuivmääre (“valge grafiit”) pooljuhi või dielektrikuna
39). Teemanti ruumiline struktuur moodustab ise aga massiivse molekuli, kus side aatomite vahel moodustub sp3 kovalentse sidemena. (joonis 2.39). Iga süsiniku aatom omab neli kovalentset sidet 4 lähima süsiniku aatomiga. 3.3.6. Kokkuvõtteks Kovalentsele sidemele on iseloomulikud kordinatsiooniarvud, mis on väiksemad, kui see tulenes ioonilise sideme osas väljatoodud geomeetrilisest kordinatsiooniarvu arvutamise teooriast. Näiteks, teemantile, kus r/R = 1,0 (kõik ühesugused C aatomid), on iseloomulik kordinatsiooniarv 4, mitte aga 12. See on jällegi tingitud sp3 hübritatsioonist. Vaatamata sidemete erinevale füüsikalisele loomusele on sSideme tugevused ja energiad ioonilisele ja kovalentsele sidemele läheldased. Kovalentsele sidemele, kui suunatud sidemele, on iseloomulik sideme suund ja nurk üksikute sidemete vahel. Teemantstruktuuris oli see nurk 109,5°
annaabi.ee 
