oksüdatsioon protsess, mille käigus redutseerija loovutab elektrone. lahus ühtlane aine, mis koosneb lahustist ja lahustatavast ainest. suspensioon vedeliksüsteem, kus vedelikku on piserdatud tahket ainet. emulsioon süsteem, kus tahkesse ainesse on piserdatud vedelta ainet. aerosool süsteem, kus gaasi on piserdatud vedelikku. vaht süsteem, kus gaasi on piserdatud tahket ainet. allotroopia ühe ja sama lihtaine erinevad esinemiskujud, näiteks süsinik teemandina ja grafiidina katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni kiirust. korrosioon aine hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, kus aine ühineb hapnikuga. eksotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus eraldub soojust endotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus neeldub soojust nt. CaCO3 lagunemine reaktsiooni kiirus on aeg, mille jooksul 1 g ainet reageerib süsivesinik aine, mis koosneb süsinikust ja vesinikust.
Nt: CaO, NO, Fe2O3 Indikaator- aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest (vesinikioonide sisaldusest); kasutatakse lahuse pH määramisek. Nt: lakmus, fenoolftaleiin, metüüloranz Sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. Nt: malm, teras, duralumiinium, pronks, messing Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena (allotroobina). Nt: C esineb teemandina ja söena Amforteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. Nt: Al ja Zn 2Al + 2KOH 2K[Al(OH)4] + 5H2 Vee karedus- lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus vees. Eksotermiline reaktsioon- soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. H<0 Endotermiline reaktsioon- soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. H>0 Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elekroodidel kulgev redoksreaktsioon.
aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemiline side. Metallidega reageerimisel toimivad mittemetallid oksüdeerijana. Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel · Süsinik. Süsinikku on elusa looduse peamine koostisosa, omandatakse taimede poolt fotosünteesiprotssesis. Süsinikku leidub looduses nii ehedalt (grafiidina, teemandina) kui ühenditena nagu näiteks: lubjakivi, marmor, kriit, dolomiit, sooda. Süsinkurikkad on ka orgaanilised kütused: biomass turvas pruunsüsi kivisüsi antratsiit 50% C 55% 65% 6873% 79% C Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, grafiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80date lõpus sünteesitud fullereenid. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik ehk keemilise
radioaktiivseks. Enamus nimetatud isotoopidest pärineb tuumatehnoloogia kasutamisest (tuumarelv, tuumaenergeetika ning nende jaoks vajalike materjalide tootmine), mistõttu probleem kuulub keskkonnakaitse valdkonda. Leidumine, omadused Süsinik elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis 6CO2 + 6H2O ® C6H12O6 + 6O2 Leidub looduses nii ehedalt (grafiidina ja teemandina) kui ühenditena (CO2 õhus, karbonaadid): lubjakivi, marmor, kriit CaCO3 dolomiit CaCO3 ×MgCO3 sooda Na2CO3 Süsinikurikkad on orgaanilised kütused: looduslik gaas CH4 nafta alkaanide segu (C5....C70) biomass ® turvas ® pruunsüsi ® kivisüsi ® antratsiit 50% C 55% 65% 68-73% 79% C Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, grafiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80-date lõpus sünteesitud fullereenid. Kokkuvõtte.
tekkinud kõrge rõhu toimel 5) teemandi tihedus on umbes 1,5 korda suurem kui grafiidil 1894. a. kujunesid sensatsioonilisteks H. Moissani katsed. Moissan küllastas elektriahjus sulatatud malmi suhkru kuumutamisel saadud söega ning jahutas siis kiiresti vees. Sulamalm paisus jahtumisel, kuid malmi pinnale tekkinud koorik takistas tema paisumist ja seetõttu kandub kõrge surve malmi sisemusse. Moissan arvas, et väljakristalluv süsinik eraldab teemandina. Malmi kasutas Moissan sellepärast, et enamiku metallide ruumala jahtumisel väheneb, malmil, hõbedal ja vismutil see aga suureneb. Moissan alustas Hrustsovi tehisteemandi saamise katsetega. Ta küllastas keeva hõbeda süsinikuga. Hõbe lahustab 6% süsinikku. Hõbeda kiirel jahtumisel tekkis tema pinnale tahke koorik, mis avaldas rõhku sissepoole. Hrstsovi arvates pidi see rõh muutma süsiniku teemandiks. Katses saadi väikesi kristalle, mis kriimustasid korundi ja andsid põlemisel
auruks. Jooditinktuur, mida saab apteegist, on joodi lahus etanoolis; Hapnik - gaasiline aine, mis soodustab põlemist (st vajalik ka hingamiseks); Lämmastik - gaasiline ja tavatingimustel väga inertne aine tugev kolmikside molekulis muudab molekuli lõhkumise väga keeruliseks; Vesinik - segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas; Väävel - kollane kristalne aine, rabe, ei juhi elektrit ega soojust; Süsinik - teemandina kõige kõvem aine, teine esinemisvorm grafiit on seevastu väga pehme. 3 Keemilistest omadustest niipalju, et enamik mittemetalle käitub lihtainena nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: alati metallide suhtes. Endast nõrgemate (madalama elektronegatiivsusega) mittemetallide suhtes, nt enamik mittemetalle vesiniku suhtes. Reduseerijana käituvad mittemetallid:
Jooditinktuur, mida saab apteegist, on joodi lahus etanoolis; Hapnik gaasiline aine, mis soodustab põlemist (st vajalik ka hingamiseks); Lämmastik gaasiline ja tavatingimustel väga inertne aine tugev kolmikside molekulis muudab molekuli lõhkumise väga keeruliseks; Vesinik segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas; Väävel kollane kristalne aine, rabe, ei juhi elektrit ega soojust; Süsinik teemandina kõige kõvem aine, teine esinemisvorm grafiit on seevastu väga pehme. Keemilistest omadustest niipalju, et enamik mittemetalle käitub lihtainena nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: alati metallide suhtes. endast nõrgemate (madalama elektronegatiivsusega) mittemetallide suhtes, nt enamik mittemetalle vesiniku suhtes. Reduseerijana käituvad mittemetallid: endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes.
korrapäraselt, struktuur on kaugkorrastatud. Amorfses tahkises on molekulide paigutus suvaline, struktuur on lähikorrastatud, nagu vedelikus. Tahkiseid jaotatakse: - Molekulaarsed tahkised – üksikmolekulide kogumid, mida hoiavad koos molekulidevahelised jõud - Atomaarsed tahkised – koosnevad aatomitest, mis on kogu tahkises omavahel kovalentsete sidemetega seotud. Elemendid moodustavad mitmeid allotroope. Nt süsinik esineb teemandina ja grafiidina jne. - Metalsed tahkised – koosnevad katioonidest, mida hoiab koos ühine valentselektronidest moodustunud elektronpilv - Ioonilised tahkised – koosnevad katioonidest (väiksemad) ja anioonidest (suuremad) Ühikrakk – väikseim kristalli osa, mille üksteise kõrvale paigutamisel saame kujutada kogu kristalli Kõiki kristallistruktuure saab kirjeldada 14 põhilise ühikraku Bravais’ raku kaudu 6. PEATÜKK TERMODÜNAAMIKA I SEADUS
- malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Sellise jaotuse eesmärgiks oli algselt eristada survetöödeldavaid rauasüsinikusulameid mittesurvetöödeldavatest. Raud (iron) on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja nende sulamitel. Süsinik (carbon) võib esineda mitmel kujul - tuntumalt teemandina (diamond) ja grafiidina (graphite), vähem tuntumalt fulleriinidena (fullerines). Rauasüsinikusulamites on vabas olekus süsinik grafiidi kujul kristallivõre grafiidivõre H3. Grafiidi kristalne struktuur on kihiline. Grafiidi tugevus ja plastsus on väga väikesed. - faasid rauasüsinikusulameis, Ferriit (F) (ferrite) on süsiniku tardlahus rauas. Tehakse vahet madalatemperatuurse ferriidi (_-ferriidi) ning kõrgetemperatuurse ferriidi (/-ferriidi) vahel. Esimene eksisteerib
annaabi.ee 
