Blogi pakub oma lugejaile üht konkreetset (tsenseerimata) vaatenurka, autori(te) oma, ei ole vaja kirjutada etteantud teemal. Lisaks ei ole foorumi sissekannetel unikaalset aadressi, mille otsingumootor tuvastada ning kuvada suudaks (blogidel on). Blogide tarkvara võimaldab lehe RSS’i ja trackback’imist ning sisaldab arhiveerimis- ja filtreerimissüsteeme ning otsingumootorit (Kirst 2007: 24). Internetis on palju teema- ja üldisi foorumeid. Eestis on laia teemaderingiga foorumitest suuremad ja tuntumad Delfi foorum ja Perekooli foorum, lisaks on oma foorumid auto- ja arvutihuvilistele, akvaariumipidajatele (http://foorum.akvarist.ee), fotograafidele, muusikasõpradele (http://www.rada7.ee) ja paljudele teistele. 4.6.2. Kuidas seda kasutada? E-turundaja jaoks on seoses foorumitega olulised järgmised küsimused: 1) Kas internetis on foorumeid, kus käivad koos minu organisatsiooni tegevusalast huvitatud inimesed
Lisaks leidsid Columbia teadlased, et vägivallastseenide korduva vaatamise tagajärjel muutus aktiivsemaks tegevuste planeerimisega seotud ajupiirkond. Kui uuringus osalenud vaatasid mitte vägivaldseid, kuid sama kaasakiskuvaid õudust või liikumist kujutavaid stseene, siis ajus sarnaseid muutusi ei toimunud. (Tähelepanu lapsevanemad: vägivaldsete filmide vaatamine vähendab kontrolli käitumise üle 2007) Massimeediat puudutava teemaderingiga seoses tekib rida küsimusi: millised on vägivaldsed kangelased, kes lapsele meediast meelde jäävad? Millised on sündmused, mis lastele meedia vahendusel edastatuna mällu sööbivad kui vägivaldsed? Millised sündmused meenuvad seoses vägivallaga lapse lähimas ümbruses? Üleskerkinud küsimustele on püütud vastata rida uurimistöödega. Ühe mahukama uurimistöö raames tehti Lastekaitse Liidu projekt “Ei vägivallale”. Uurimismeetodina kasutati lahtiste
annaabi.ee 
