vastab küsimusele, kuid intervjueerija küsib edasi: ,,Mis asjaoludel te siis ühe korra valimas käisite?" Alles pärast seda vastust moodustub terviklõik, mis on tänu lisaküsimusele rikkam ühe isikliku näite võrra. Intervjuu kui artikli terviklikkuse loomisele aitab kaasa ka see, et lood ei koosne ainult küsimustest ja vastustest, vaid algavad sissejuhatava lõiguga, mis annab üldist aimu intervjueeritavast ja artikli sisust. Samuti on küsimuse jaotatud eraldi alapealkirjadega teemablokkide alla. Intervjuu Mart Raukasega on jaotatud neljaks alateemaks: sissejuhatus, ,,Filosoofia, Sipsik ja Eesti Vabariik", ,,Kunst elada ühiskonnas, ja samas ka väljas" ja ,,Uinunud instinktide äratamine". Veidi teistsuguse stiililise üksuse intervjuude kõrval moodustavad kirjeldavad ja seletavad lood. Üldiselt on need lood ajaloost, inimestest või kultuurisündmustest. Need lood on tavaliselt põimingud meenutustest, arutlusest, uuritud ja üldtuntud faktidest. Üldjuhul on need
ekraanilugemise tarkvara kui punktkirjariba toel. Õigekirja täpsuse osas tuleb eelistada punktkirjariba koos kohandatud koodifailiga. Õppematerjali kohandaja kasutas faili loomisel ekraanilugemise tarkvara JAWS 13.0 ja punktkirjariba Focus 40 (Freedom Scientific). 2. Kohandatud tekst on loodud kaheksa punkti süsteemis. 3. Failis kasutatakse erinevaid stiile (a-g), mida eristab ekraanilugemise tarkvara: a) Normaallaad - tavatekst; b) Pealkiri 1 - suurte teemablokkide pealkirjad; c) Pealkiri 2 - peatükkide pealkirjad; d) Pealkiri 3 - peatükisisesed alapealkirjad; e) Pealkiri 4 - väikesed vahepealkirjad; f) Pealkiri 5 - joonislehtede komplekti valikus reljeefselt esitatud kohandatud jooniste, skeemide, graafikute pealkirjad. 4. Kohandaja poolt muudetud ja/või lisatud tekst on esitatud sinise värviga (lihtsustab õpetaja tööd failiga). 5. Kollase teksti taustavärviga on märgitud tühikud ja erimärgid, mis on lisatud
annaabi.ee 
