Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga nende Idamaa-reisi vahepeatusel Tallinnas. Kirjanduslikult ambitsioonikate saatkonnaliikmete (Paul Flemingi, Adam Oleariuse jt) ning gümnaasiumiõpetajate kokkupuude, nagu ka Tallinna trükikoja avamine 1634 ja Gustav Adolfi leinaaja lõppemine, muutis Tallinna kultuurielu avatuks ilmaliku juhuluule viljelemisele eri zanres. Nii on R. Brockmannilt teada 66 juhuluuletust: 31 pulmadeks, 11 lahkunute mälestuseks, 11 reisiluuletust, neist 5 teelesaatmiseks ja 6 reisilt tulijate tervituseks, ning ülejäänud pühenduse või õnnitlusena muudeks puhkudeks. Võrreldes teiste gümnaasiumiprofessoritega jäi R. Brockmann produktiivsuselt alla vaid poeesiaprofessor Timotheus Polusele. Nagu tollal kombeks, avaldas ka R. Brockmann valdava osa oma juhuluulest mitmete autorite koondkogumikes, dedikatsioonid adressaatteoste järel. Alles hilisemal Kadrina (St. Katharinen) perioodil ilmus R. Brockmannil 4 iseseisvat õnnitlustrükist. R
01.2006 emotsioonidest lähtudes vastavalt käituma. Sparta linnriigist rääkides kirjutab Hertzmann (1995: 234): "Sõjakäigule asumisel mängis muusika olulist rolli, sest sõjameeste südamesse ja hinge tuli sisendada veendumust, et ees ootab võit, ning neid abistada hirmu ületamisel tundmatuse ja ohu eest. Muusika abil võis seda teha sama hästi kui väejuhtide patriootilisi ja sütitavaid kõnesid kuulates. Seepärast kasutati Spartas sõjameeste teelesaatmiseks aulosi [...] Nendel juhtudel mängiti rütmiliselt ühetaolist muusikat, mis võimaldas terviklikuks organismiks ühendada tohutu hulga mehi, kelle liikumist ja südametukseid sõna otseses mõistes reguleeris aulose aktsenteeritud helide muutumatu iseloomuga vaheldumine."13 Kuigi lääne muusika ja kultuur on läbi ajaloo muuutunud, jääb õpetus eetosest muusikas siiski tähtsaks pärandiks Vana-Kreeka ajast ning üldiseks muusika uurimise mudeliks.
annaabi.ee 
