Kasvab seal looduslikult ka tänapäeval. Esimesed andmed teepõõsa kohta Hiinast 350. a eKr (teistel andmetel 2700. eKr). Tee on praegu laiemalt levinud jookide seas vanim. Osa autoreid arvab teejoomise kombe pärinevat India kirdeosariigist Assamist, kust ta pKr esimese aastatuhande algul Hiinasse ja sealt 4. sajandil Jaapanisse jõudis. Hiinas sai teejoomine tavaks 6.7. sajandil. 1400. aasta paiku tekkis Jaapanis eriline teekultuur, teetseremoonia. (seotud budismiga). Praegu joovad jaapanlased rohelist teed nii enne kui pärast sööki. Euroopasse tõid hollandi kaupmehed esimese tee 16. sajandil. 1610. aastal sai Holland esimese teelaadungi, millest valmistati jooki. Prantsusmaa õppis teed tundma 1636. aastal. Venemaa õukond tutvus teega 1638. aastal. 18. sajandi alguseks olid kõik kohvikud teemajadeks muudetud. Londonist sai maailma teekaubanduskeskus. 1839. aastal algasid Londoni teeturul teeoksjonid.
abikaasade omad) pole taastatud. 1.7 KAUPLEMINE JÄTKUB IDAS Hoolimata murest Ameerika arengusuundade üle, keskendus Inglismaa huvi toote allikale Idale. Teega kauplemine oli muutunud elustiiliks, mis oli loonud oma keele ,,pidzini". Loodud puhtalt kaubanduse edendamiseks, koosnes keel inglise, portugali ja indiaani sõnadest, hääldatuna hiina keeles. Sõna ,,pidzin" on moonutatud hiina sõnast ,,äri tegema". Teekultuur oli nii valdav inglise keelt kõnelevates maades, et paljud sõnad muutusid keeles püsivaks. * ,,Mandariin" (Portugali sõnast ,,mandar", mis tähendab ,,valitsema") kohtuametnik, kelle imperaator on volitanud teega kauplema. * ,,Sularaha" (Portugali sõnast ,,caixa", mis tähendab rahakasti) teetehingute valuuta. * ,,Serveerimiskäru" (Hiina sõna ühe naela kaalu kohta) standardne tee konteiner. * ,,Toidus" (Indiaani sõna toidusaadetise kohta) slängisõna toidu kohta.