Kasutab väga palju luulet, Eur 20. saj keskpaiga mod luule taust on tugev: T. S. Eliot, soome luulest U. Kailas. Ei soovita ka nagu taustadele taandada kogu lugemist, sest kuidagimoodi on tunne, et kui võtta R impersonaalsus, siis selle juures on "Hingede öö" isiklikum kui mõni teine asi. V-o 40-50ndate vahetus on see aeg, kus ta teeb isiklikumaid ja segasemaid asju. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas ja see on mudeldatud ruum. Peame maja reeglite järgi toimima. Miks mitte ka teekonnaromaan. Teekond on maja sees, aga see on ikkagi teekond. Niisugust eksistentsiaalset rännakut annab sisse lugeda. Kui mingisuguseid vihjeid isiklikes tõlgendusteks anda, võib tähelepanu pöörata ängidele ja süütundega seotud asjadele. Sellest keegi väga mööda ei saa lugeda. Kohtuprotsess - süüdiolemise küsimus tekib mingil moel. Kui on protsessid ja ängid, siis eksistentsiaalne mudel hakkab seostuma religioossete taustadega. R tunnetab, et ta ei saa seda ridi edasi minna
Kas pidada seda esimeseks Eesti modernistlikuks romaaniks või ei pigem võiks. Seal on piisavalt palju märke, mis annavad põhjust seda modernistliku romaanina vaadata. See on väga selgelt teistsugune romaan, mis Eesti kirjanduses on ilmunud. Analoogid tulevad hästi välja Euroopalikust modernistlikust kirjandusest. Taustal on: Eliot, Kailas, Hesse, Carroll. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas (mudeldatud ruumis). Sisu antakse edasi peategelase otsingutena. Mingis mõttes teekonnaromaan (liigub kummalise viisil), mingis mõttes mudelromaan. Miks see romaan kaheks poolitub? Nende tüüpiliste tõlgenduste hulgas on kõige levinum käsitlus, mis räägib ,,Hingede ööst" kui pagulasahistusekajastusest. Kui ainult jääda selle pagulase halva olukorra juurde, siis see jääb ikka veidi piiravaks võimaluseks. Küllap on seal ka mingi poliitiline dimensioon, kuid pigem eksistentsiaalne mudel. See romaan pooltiub ja
annaabi.ee 
