sõltumatu vedrustus kõigil neljal rattal. Some early independent systems used , but modern systems use or , , , or . Mõned varakult sõltumatu süsteemi kasutatud kiik telgede , kuid kaasaegsed süsteemid kasutavad Chapman või MacPherson toed , trailing relvade , multilink või wishbones. 2. Amortisaatorid Amortisaatorid on paigaldatud koos vedruga autoratta ja -kere vahele, amortisaatori peamiseks ülesandeks on summutada tee ebatasasusi. Vedrud võivad siluda teekonarusi, kuid need ei suuda ära hoida kere õõtsumist. Kui selline õõtsumine ei ole kontrolli all, siis Teie auto muutub halvasti juhitavaks ja see võin tuua ebameeldivaid tagajärgi. Amortisaatorite ülesanne on kontrollida ja ära hoida liigset kere õõtsumist. Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade
kponustugipinnaga. Mootorrataste ja mopeedide pöialäbi- Ventiil koosneb torukujulisest kerest ja südamikust koos mõõdud on 19", 18" ja 16", motorolleritel -- 10". klapiga. Ventiili kere 4 on selle ääriku ja mutriga 2 kinni- Igal mõõdul on omad head ja vead. Näiteks 19" läbimõõ- tatud sisekummi ava külge. Kere ülaossa on keermega kin- duga rattad hoiavad hästi teed ja tunnetavad teekonarusi nitatud südamik e, mille põhiosad on klapp 3 ja selle pesa vähem. Nad kalduvad ka vähem külglibisemisele kui väi- 2. Klapi surub pesale keerdvedru. Ventiili avamiseks on kesed rattad, sest nende kontakt teepinnaga on suurem. klapil varras, mille ots ulatub ventiili suudmesse. Ventiili Ratta suure läbimõõdu korral on suurel kiirusel raskem kaitseb kübarmutter l, mida käsutatakse ka võtmena süda- rooli pöörata, kuid samal ajal on sõiduk stabiilsem