Kuidas tekkis elu maal Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid. Nad lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses olid ka tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Nad läksid ja sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Tulnukad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu. Nad mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet ja seal oli igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud(nende arust oli piisavalt sadamine üleujutus), siis nad võlusid hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid tall...
Petrovski, Vlas Tsubar (1891-1939) ja Stanislav Kossior (1889-1939). Edaspidi tuli Stalinil asuda kõrvaldama viimaseid iseseisvaid poliitbüroo liikmeid ja nii kaotas novembris oma koha Buhharin. Majandus: Nep aitas Venemaal kodusõja probleemidest toibuda, 1928. aastaks jõudis tööstuses ja põllumajanduses tootmine I maailmasõja eelsele tasemele. Samal ajal aga kasvas tööpuudus, suurenesid taas klassivahed (eelkõige spekulandid rikastusid) ning teekis suur vahe tööstuskaupade ja põllumajandustoodete hindade vahel (tööstustoodang, mida oli vähe, oli väga kallis). Lisaks pidas suur osa bolsevikke nepi marksismi-leninismiga vastuolud olevaks ja äärmisel juhul vaid ajutiseks abinõuks. Nepi peamine pooldaja oli Buhharin, kes kuni Trotski, Zinovjevi ja Kamenevi languseni suutis oma majandusalaseid teooriaid ka edukalt ellu viia. Kuid niipea, kui Stalin oli riigis oma võimu kindlustanud, asuti muutma ka majanduspoliitikat
alla panna. Kuna Leemetil oli niiöelda „jooksuaeg“ nagu ussid seda kutsusid kui aega millal järeltulijaid sigitada ja Magdaleena oli Leemeti arust kaunis siis läks ta temaga kaasa. Magdaleena viis ta koju kus hakkati just sööma ja Magdaleena isa Johhanes võttis Leemetit süütu norimisega vastu teretades ’kolm on kohtu seadus’. Lauas söödi Leemeti jaoks kummalist sööki ja imestuseks talle ei olnud laul liha- kuna metsas oli alati liha siis teekis kõigepealt Leemetil huvi ja siis Johannesega vaidlus muidugi usu ja ellu suhtumise teemal. Kompromissini aga ei jõududki ja Magdaleena kutsus Leemetit kaasa minema kuulama kastraatide koori kloostris, Leemet lippas kaasa. Tee peal tuli juttu metsast, libahuntidest keda Leemet olevat ning Magdaleena üritas pisut ussi keelt omandada, tulemusteta. Leemet imestas, et see kuidas te tegelt elab ja kuidas mets tegelt on Magdaleena ja teised küla inimesed ei uskunud, aga haldjad ja